Räsna mõis

Mõisa peahoone pole säilinud, mõisapargis on ehitatud nüüdisaegne elumaja ja uued kõrvalhooned, mida ümbritseb osaliselt säilinud maakividest laotud kiviaed.

1912. aastal oli mõisal 3,86 adramaad. Talumaid 504 tiinu, metsa 181 ja kõlbmatut maad 59 tiinu. Müüdud talumaid 225 tiinu.

Esimesed fideikomissid tekkisid Baltimail suurte mõisakompleksidena 18. saj. keskpaiku. Eriti hoogsalt moodustati fideikomisse 19. saj. II poolel. Fideikomissvalduste osa aadli maavalduse üldstruktuuris oli kõige suurem Eestimaa kubermangus. 19. saj. lõpul oli seal 28 fideikomissvaldust kogupindalaga 215 806 tiinu, mis moodustas mõisasuurvaldustest ligi veerandi ja kasvas 20. saj. algul ligi kolmandikuni. Fideikomissmõisate institutsioon piiras maa võõrandamiskeelu tõttu oluliselt ka talude päriseksostmist.

1725/1726. aastate adramaarevisjonis mainiti von Schonbergile kuuluvas mõisas kahte küla: Resna ja Philo, mida toodi esile märkega „Engelhardti valdus“. Ühekorruseline keskmise suurusega puithoone oli kõrge poolkelpkatuse ning lihtsate eenduvate tuulekastilaadsete karniisidega. Esifassaadis oli suur lahtine veranda. Suur mantelkorsten pärines vanemast ehitisest. Tagafassaadis oli kinnine veranda. Hoone ehitati arvatavalt 19. saj. I poolel. Pargi äärtel asunud kõrvalhooned on samuti hävinenud. Osaliselt on säilinud viilkatusega suurtest lõhutud ja jämedakoeliselt plokkideks töödeldud maakividest heas müüritehnikas laotud tall. Kõik avad ja nurgad on laotud puhtalt paekiviplaatidest, nurgad seejuures hambuvate plokkidena. Akendel ja ustel on lameda kaarega sillused. Otsviilu tipus on ümaraken.

Vabakujundusliku planeeringuga park on keskmise suurusega. Majandushoonete suunas ääristasid sissesõiduteed kaks massiivset neljatahulist võrdlemisi kõrget maa- ja paekivitulpa.

Endisesse mõisaparki on ehitatud kaasaegne elumaja ja selle kõrvalhooned.

Räsna mõisnikest

Räsna mõis on tekkinud samanimselise küla kohale. Küla oli seal juba 16. sajandil. Räsna küla sai ratsanik Heinrich von Bock Gustav Adolfi käest pandiks sõjavõla eest. Ta suri 1627. aastal. Pärast tema surma valdas Räsnat tema lesk Elisabeth von Bock (s. Kloth, surn. 1680). Räsna mõisa rentnik oli olnud 1671. a Otto Wilhelm von Oberhausen, kes oli Heinrich von Bocki väimees tütre Anna Elisabethi kaudu.

1715. aastal on Heinrich von Bocki arvukate pärijate arvukate abielude läbi palju pärijaid, mistõttu tekkis hulk kohtuvaidlusi ja omanikud vahetusid kiiresti.

1716. aastal oli Eestimaa Ülemkohtu otsusega mõis antud leitant Ernst Gustav von Debuigi naise Margarethe Elisabethi isa, kapten Reinhold Engelhardti pärijale üle. Reinhold Engelhardti tütre Dorothea Hedwigi mees Claus Gustav Schönberg.

Tema müüs 16.03.1735 mõisa Wolf Heinrich von Anrepile. Müügi tunnistajaks oli Wolter Gottschalk von Ungern-Sternberg.

1738. a on Räsna mõis Heinrich Johann von Zeddelmanni pandivaldus ja pärast tema surma valdas seda tema lesk Louise Charlotta von Zeddelmann. Aastal 1763 tühistati Eestimaa Ülemkohtu otsusega 18.11.1738 sõlmitud pandileping adjunkt (adjunkt-teadustööks valmistuv ohvitser sõjaväe kõrgkoolis) Heinrich Johann Zeddelmanni ja preili Anrepi vahel.

Naisliinipidi omandatud mõisa müüs 1766. aastal rittmeister Georg Gustav von Baranoff leitnant Carl Gustav von Müllerile koos Piilu mõisaga 9000 hõberubla eest. Tema poeg, Peter von Müllern, ostis 1776. a isa käest Kaarli mõisa koos Piilu küla ja kõrtsiga ja kõrvalmõisa Lilienshofi hinnaga 6000 rubla. 03.07.1778 oli Peter isale veel 3000 rubla võlgu, mille eest isa võttis tagasi tüki maad, sealhulgas Piilu kõrtsi ja Oru kaks talu. Seega eraldati Kaarli mõisast 1 adramaa Räsna mõisa külge.

Pärast isa Carl Gustav von Müllerni surma 1788. aastal oli pärijaks tema poeg leitant Carl von Müller. 1791. a koostati pärismisleping, mõisa väärtuseks määrati 15 525 hõberubla. Ooberstleitnant Carl von Müller pantis Räsna mõisa koos Piilu külaga 1793. aastal Mathias Johann von Stackelbergile 90 aastaks hinnaga 24 000 hõberubla. Juba 1800. aastal loovutas Matthias Johann Räsna mõisa Woldemar Friedrich von Ungern-Sternbergile. Hind koos Vatku külaga, mis samuti kaasa tuli, oli 36 000 rubla. Aastal 1801 loovutas pandi loovutuslepinguga Matthias Johann von Stackelberg Räsna mõisa koos pandiküladega Piilu, Räsna ja Vatku haagikohtunik ooberstleitnant Fabian von Aderkas´ele 38 000 hõberubla eest.

1806. aastal pani Eestimaa Ülemmaakohus Räsna mõisa pandikohustused avalikule müügile. Pandiõiguse omastas ostu teel rüütelkonna sekretär Hans Wilhelm Gustav von Rosen. 1821. aastal muudeti pandivaldus ostetud omandiks.
Hans Wilhelm Gustav von Rosen omakorda loovutas Räsna mõisa 1831. aastal oma pojale Gottieb Reinhold Wilhelmile 50 000 bankorubla eest.

Tema müüs 1835. aastal mõisa edasi assessor Friedrich Adolph von Dellingshausenile hinnaga 75 000 rubla. Kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellishausen suri 26.03.1839 ning tema ja tema naise Karoline Elisabethi (s. von Krusenstiern, suri 30.12.1839) pärijatevahelisel kokkuleppel jagamise akti 12.03.1840 järgi sai Loobu ja Läsna mõisad kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausen. Erukaardiväe staabirittmeister Friedrich von Dellingshausen sai Linnape, Põriki, Rägavere ja Räsna mõisad, samuti Piilu küla päritud omandusse.

1860. aastal 10. veebruaril müüs ratsaväe kapten Friedrich von Dellingshausen Räsna mõisa Sophie Wilhemine Elisabeth von Henningile (s. von Wrangell). Mõisa hind oli 28 000 + 3000 hõberubla.

Jootme ja Räsna mõisad ostis ära 1880. aastal kreisisaadik Karl Otto Viktor von Maydell hinnaga 84 000 hõberubla. Ta suri 21.09.1900 vallalisena ja testamendi järgi kinnitati tema õele Annette von Maydellile Jootma, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad eluaegse kasutamisõigusega. Pärast tema surma 17.02.1909 sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydell otseste järglaste puudumisel, tema määramise järgi pärijaks tema lellepoja Julius von Maydelli poeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell. Talle kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad.

Eesti Vabariigi maaseadusega 1919. aastal need mõisad riigistati.

Andmed: EAA katastrite register