Põriki mõis
Põriki mõis on rajatud 17. sajandi alguses. Mõisa peahoone on hävinenud. Asundustalu on ehitatud peahoone vahetusse lähedusse. Säilinud on väike grupp kõrvalhooneid, mis paiknevad süsteemitult teeristil. Töölistemaja oli ühekorruseline väike paekivihoone, mille müüris oli kasutatud ka maakive. Töölistemaja võib pärineda 19. saj. I poolest. Kõrge kelpkatusega töölistemaja piimaköök oli väljapeetud proportsioonidega krohvitud seintega peakiviehitis. Hoonet võib lugeda 18. saj. lõpu ehitiseks. Viilkatusega laut oli ehitatud maakividest. Viimased sarikapaarid on avatud ning peene kunstipärase kujundusega. Laut on ilmselt 18.saj. lõpu ehitis. Osa pika lõhutud maakividest heas müüritehnikas viilkatusega aida kuivati rehe seintest olid krohvitud. Hoonel olid suured kõrge kaaravaga uksed, mis olid ääristatud paekiviga. Hoone keskossa on liidetud viilkatusega madalam rõhtpalkidest juurdeehitis. Park oli väike, lihtne puudegrupp peahoone ees.
Ait – kuivati – rehi koos rõhtpalkidest juurdeehitusega oli säilinud veel 2006. aastal.
Keskajast kuni uusajani välja kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju, kus asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik foogt või siis maarahva hulgast tööde juhatajaks valitud kubjas. Nende ülesandeks oli ainult maksude kogumine, põllupidamise tekkides aga tööde juhtimine ja varanduste järelvalve, kuna mõisnikud ise elasid, vähemalt talveajal, kas linnades või ordu ja piiskopilossides. Sisuliselt olid needki mõisad suurmõisad, jäädes neiks ka edaspidi.
Põriki mõisnikest
1586. aastal asus sel kohal küla nimega Pirke. 1710. aastal lahutati Põriki Pruuna mõisast iseseisvaks mõisaks. Tallinna raad sai Põriki külast 5 adramaad.
1702. aastal sai kapten Carl Gustav von Stahlemitt Mohrenschildti pärijalt 2 1/2 adramaad. Peale seda, kui ooberstleitnant Carl Gustav von Stahlen oli saanud oma isa immissiooni Pruuna mõisas, samuti ka kapten Hans Hinrich Mohrenschildti immissiooni Pruuna endale, tahtis ta asutada ka Põriki mõisa. Kuna aga nende kahe mõisa immissiooni maad olid lahus, tegi ta 31.01.1721 Tallinna raega vahetuslepingu. Ta loovutas raele muuhulgas viis poolikut adramaad Põriki külas, talle endale jäi sinna vaid kolm mõisapõldu. Pruuna karjamõisa Konokrb´i andis ta ka ära.
Kapten Otto Wilhelm von Ditmar müüs ooberleitnant Carl Gustav von Stahlenile 1720. a 100 riigitaalri eest 3/4 asustatud adramaad ja 1/8 tühja adramaad, need asusid enne Põriki küla põldudel, nüüd jäid uue Põriki mõisa põldudele. 1724. aastal müüs ooberleitnant Carl Gustav von Stahlen Põriki mõisa maaomanik Gotthard Wilhelm von Essen´ile hinnaga 2500 riigitaalrit. 1726. aastal oli mõisa ostnud assessor Anton Fabian von Saltza (surn. 1759) oma pojale Otto Reinhold von Saltza´le. Hinnaks oli 7200 hõberubla. Tema pantis mõisa assessor Anna Elisabeth von Nolcken´ile 3000 rubla eest kümneks aastaks kuni lihavõteteni 1771. a.
1764. aastal müüs Otto Reinhold von Saltza Põriki mõisa koos Tõõrakõrve karjamõisaga kornet Wilhelm Rudolph von Patkull´ile. Hind oli 10 000 rubla. Tema andis 23.02.1764 Otto Reinhold von Saltzalt ostetud Põriki mõisa tagasi tema vennale Adam Johann von Saltzale, kellele Eestimaa Ülemmaakohus mõistis selle „Näherechti” alusel.
1766. aastal müüs kapten Adam Johann von Saltza Põriki mõisa koos Töörakõrve ja Terakvere karjamõisadega ning osaga Koolme mõisast (kõrts) major Philip Johann von Saltzale, maksumusega 13 000 rubla.
Kuus aastat hiljem, 1772. aastal müüs major Philip Johann von Saltza Põriki mõisa koos Tõõrakõrve, Terakvere ja Koolme karjamõisadega 24 000 rubla eest Fabian Ernst von Maydell´ile. Major Fabian Ernst von Maydell suri ja tema lesk Anna Louisa von Maydell (sünd. Dimar) müüs 1787. aastal Põriki mõisa koos Tõõrakõrve, Terakvere ja osaga Koolme karjamõisast assessor Jakob Johann von Patkull´ile.
1793. aastal müüs Eestimaa kubermangu aadlimarssal Jacob Johann von Patkull Põriki mõisa Friedrich Adolph von Dellingshausenile hinnaga 120 500 hõberubla + 11 000 bankorubla.
Kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dollingshausen suri 26.03.1839 ning tema naine Karoline Elisabeth (sünd. von Krusenstiern) suri 30.12.1839. Pärijatevahelisel kokkuleppel jagamise akti 12.02.1840 järgi sai erukaardliväe staabirittmeister Friedrich Alexis von Dellingshausen endale Põriki, Pruuna, Rägavere, Räsna ja Linnape mõisad päritud omandiks.
1860. aastal müüs Friedrich Alexis von Dellingshausen Põriki mõisa oma vennapojale Eduard Ludwig von Dellingshausenile hinnaga 56 000 hõberubla.
Jalaväekindral Karl Eduard Ludwig von Dellinshausen suri 14.11.1888 ning tema pärijateks on tema lesk Helene Christine von Dellingshausen (sünd. vabapreili von Wrangell) ja nende lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisate poja Karl Paul Friedrich von Dellingshauseni kasuks. Hind oli 127 280 rubla.
22.06.1902 liideti Põriki mõis Pruuna mõisaga kinnistusjaoskonnas ülema otsusel.
Andmed: EAA katastrite register
