Araski mõis

Araski mõisnikest

Araski küla kohta on esimesi teateid 1532. aastast kui küla nimi on olnud Arraszkayo, 1765. aastal nimetatakse küla Arraska ja seal on asunud mõis. Veel 16. sajandil kuulus küla Keika ehk Järva-Jaani kihelkonda, mis müüdi Virumaa vasallile, seega omaniku kaudu seoti Araski Virumaaga.

Araski oli Einmanni mõisa karjamõis alates 1880. aastast. 1653. aastal on Araski olnud juba väike küla ja see on kuulunud Jakob Mac Duwall`ile (1625 – 1684). Tema oli 1674. aastal pantinud Araski koos Vassiverega kapten Otto von Wrangell`ile. Araski jäi aastakümneteks Wrangellite pärusmõisaks. Siis panditi mõis leitnant Gustav Erich von Delwig`ile, kes suri 1710. aastal. 1716. aastal oli pandivaldaja leitnant Gerhard Gustav von Pröbsting. 1720. aastal on pandivaldaja Gustav Erich von Delwigi lesk Christina Juliana Stieruhielm (tema teine mees oli Gerhard Gustav von Pröbsting). Tema poeg Otto Johann Delwig loovutas pandi maanõunik Ulrich Johann von Brümmer`ile.

19.01.1768 on sõlmitud ostuleping mille järel Ulrich Johann von Brümmeri poeg meeskohtunik Berend Johann von Brümmer müüs Araski mõisa leitnant Friedrich Magnus vabahärra von Ungern-Sternbergile. Tema suri 30.04.1771 ja tema poeg Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg müüs Araski preili Johanna Elisabeth von Baer`ile. Hind oli 8000 rubla. (Varangu mõisal oli Araski metsas raieõigus).

Preili von Baer pantis 21.12.1793 Araski mõisa haagikohtunik Hans von Rosen`ile hinnaga 16 000 rubla.  22.03.1812. a. loovutas lesestunud haagikohtuniku proua J. E. Von Rosen (sünd. von Osten-Sacken) Araski pandi Barbara Welsberg`ile (sünd. Richter). Hind oli 20 000 bankorubla + 1000 bankorubla. 01.05.1813 loovutas Barbara Welsberg mõisa pandi leskmajoriproua Christina Helena von Franck`ile (sünd. von Budberg) hinnaga 25 000 rubla.
Vaid kahe aasta pärast, 18.12.1815 loovutas Christina Helena von Franck mõisa pandi leitnant Gustav Heinrich von der Borg`ile hinnaga 37 000 rubla, sellest 7000 inventari eest.

Ülemmaakohtu otsusega 27.09.1821 muudeti pandileping ostumüügi lepinguks, mis kinnistati 03.11.1821.
1830. aastal on Gustav Heinrich von Borg`ilt mõisa pärinud tema poeg meeskohtu assessor kapten Friedrich Adolph von der Borg. Hind oli 15 000 rubla.  10.03.1840 sõlmiti müügileping. Friedrich Adolph von der Borg müüs Araski mõisa haagikohtunik Alexander von Harpe`le. 10.03.1840 muudeti pandileping ostulepinguks ja Araski sai 18.02.1842 meeskohtunik ja kreisisaadik Alexander von Harpe pärusomandiks.

Kreisisaadik Alexander suri 1869. aastal ja mõisa päris 21.03.1872 tema poeg kihelkonnakohtunik Alexander Julius Georg von Harpe (surn. 25.03.1909).

07.09.1909 sai pärandijagamise akti järgi mõisa valdajaks tema poeg Reinhold Ernst Joachim von Harpe 15 000 rubla eest. Kokkuleppe järgi mõisa müügi korral oli eelisostuõigus tema vendadel Alexander August Eugen, Gerhard Rudolf ja Nikolai Alexander von Harpel.

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 mõis võõrandati Eesti riigile.

Andmed: EAA katastrite register