Tapa linn

Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, u. 80 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Soodsa asendi tõttu on Tapa linnast kujunemas arvestatav vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega kaubandus- ning transiitkaubanduse keskus. Lahemaa Rahvuspargi, paljude metsaalade ja Balti mere lähedus loovad head võimalused puhkamiseks neile, kes siin töötavad ja elavad. Tapa linna pindala on u. 16 km².

Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Tänu sellele sai Tapast kiiresti kasvav raudteelaste asula. Kui Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitati jaamahoone, päris jaam mõisa nime Taps, asula omakorda sai aga nime jaamalt. Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega. Kuusemetsast juuritud platsile ehitati raudteelaste elamud, hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad ja rajati väiketööstused. Sajandivahetusel 1899-1900 oli Tapa alevikus 85 maja 928 elanikuga. Tapa linnas on u. 7100 elanikku. Seisuga jaanuar 2001 oli Tapal tööealisi inimesi 4187. Nende keskmine brutopalk kuus oli 3868 krooni. Eesti esimesel rahvaloendusel 1922 aastal oli Tapal 2398 elanikku, 1989. aastal 10 395 elanikku. Põhiliselt seoses Vene sõjaväe lahkumisega 1993. aastal on elanike arv vähenenud 1999. aastaks 7200-ni.

II maailmasõja aastatel sai Tapa rängalt kannatada. Südalinn hävitati peaaegu täielikult augustis 1941 hävituspataljoni poolt.

Tapa on tänaseni säilitanud oma raudteelinna maine. Tapa raudteejaam paikneb raudteede sõlmpunktis, mis tagab hea ja kiire teenindamise üle Eesti ning kõikjale Ida-Euroopasse. Raudteeühendus Tallinna (77 km) ja Kunda (40 km) sadamatega ning korralik maanteevõrk annab võimaluse kiireteks ja odavateks kaubavedudeks üle kogu maailma.
Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Viimastel aastatel on kasvanud puidutöötlemise osakaal. Suhteliselt madal palgatase ja äripinna keskmine maksumus (võrreldes suurte linnadega) annab eelise tootmistegevuse arendamiseks Tapal.

MTÜ Tapa Arenduskoda võimaldab läbi viia mitmekülgset ümber- ja täiendõpet Tapa linna ja selle ümbruskonna töötajatele ning töötutele.
Tapal on 3 töötavat kirikut: apostliku õigeusu (1904), metodisti (1924) ja luteri kirik (1932). Õppetöö toimub Tapa Gümnaasiumis (asutatud 1919), Tapa Vene Põhikoolis (1945) ja Tapa Kunstide Koolis (1957). Eriõpeasutuseks on Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (1965). 1993. a. valmis uus kultuurikeskus – Tapa Kultuurikoda ja avati hooldekodu. 1994. a avas oma uksed Tapa Muuseum, kus on võimalik tutvuda väljapanekutega Tapa ajaloost. 2001. aastal avati renoveeritud hoones Tapa Linnaraamatukogu, milles töötab ka avatud internetipunkt, alates 1. jaanuarist 2019 on raamatukogu nimi Tapa Vallaraamatukogu. Tegutsevatest kultuurikollektiividest on suurimad gümnaasiumide lastekoorid, segakoor “Leetar” ja Tapa Linna Orkester. 2002. aasta jaanuaris alustati Tapa Spordikeskuse ehitust Tapa Gümnaasiumi juurde. Spordikeskuse pidulik avamine toimus 13. detsembril 2002 ning selle tegevusaladeks on spordi- ja kultuuriteenuste osutamine.

Tapal tegutseb ka Muusika- ja Kunstikool, mille muusikaosakond avati 1957. aastal ja kunstiosakond 2015. a. sügisel.
AS Viru Haigla avas uue Tervisekeskuse 15. veebruaril 2018. Tapa tööstuskülas tegutsevad puidutöötlemise tehas „Tapa Mill“ alates 1999 .aastast ja „Betoonimeister“ Tapa tehas alates 2018. aastast.

1998. aasta detsembris avas OG „Elektra“ oma Tapa Kaubanduskeskuse, „Säästu Market“ valmis ja avas uksed 28. märtsil 2002. aastal, mis nimetati 2017. aastal ümber „Mini Rimi“ kaupluseks ja avati selle nime all 18. oktoobril 2017. „Maxima“ kauplus on Tapal tegutsenud aastast 2010, mis avati pidulikult 21. detsembril 2010. Kõige uuem kauplus Tapal on Järva Tarbijate Ühistu kauplus „Konsum“, mis avati 20. veebruar 2017.

Alates augustist 2014 asub Tapal Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest – kokku on Eestis hetkel (2018) u 1650 liitlasvägede sõdurit, Tapal on neist 1000-1100.

Droonifotod Tapa linnast 10.04.2020. Autor: Piret Pihel:

Tapast välja antud raamatud, postkaardid, vimplid ja voldikud: