Einmanni mõis (Korps)

Einmanni mõisnikest

Ordumeister, tõenäoliselt Cisse von dem Rutenberg läänistas 24.04.1432. aastal Hans Korbys`ele (Henneke Korbyse poeg, sünd. 29.06.1406) maatüki, millele kujunes välja Einmanni mõis.

28.03.1448 on sõlmitud müügileping, mille järgi Hans Korbys müüs Einmanni mõisa Heinrich Taubele. Edasi on mõis läinud Heinrich Taube poja Bartholomäuse lese Gertrud Taube kätte, kes selle 1477. aastal oli Hermann Gilseni lesele Margarethe Gilsenile ja tema lastele üle andnud.

Margarethe Gilseni poeg Berthold von Gilsen on mõisa omanikuna mainitud 1477; 1492 ja 1497. aastail. Arvatavasti suri ta enne 1517. aastat, sest 1517. aastal on mõis taas müügis. Nüüd müüs mõisa Bertholdi poeg Degener von Gilsen (suri 1540). Einmanni koos kahe külaga (Kyrkuta ja Kadokylla) ostis ära 14.08.1517 Wolmar von Vyrkes (Fricks).  1551. aastal on vennad Christoph, Wolmar, Johann, Robert ja Berthel  Virckes`id jaganud omavahel Einmanni mõisa, kaasaarvatud kõik pärandiga kaasnenud külad ning otsustanud 05.11.1551 loovutada kõik vara vend Johannile.

  1. aastal on mõis olnud aga Thomas Kahl`i pandivaldus. Sel ajavahemikul on Einmanni läänistatud ka Diedrich Anrep`ile.
  2. aastal oli rajatud Kursi mõis (hõlmas Savalduma ja Kaeva küla), mis ühendati Einmanni mõisaga vahemikus 1716-1726, juba varem olid mõisad samade omanike käes.

Johann Virckes`i ainuke poeg Wolmar suri pärijateta. Nüüd oli mõisa pärija tema ema. Ema aga abiellus Wilhelm Heidemanniga, kes päris mõisa 1644. aastal. Koostatud testamendi järgi päris mõisa Wilhelmi poeg Georg (Jürgen) Heidemann.

11.04.1646 aga konfirmeeris kuninganna Kristiina Einmanni mõisa Jöran Heidemannile. 1672. aastal on mõisa rentnik olnud rittmeister Gustav von Lode. Vahepeal oli mõis läinud võlgade tõttu krahv Gustav Otto von Stenbocki valdusesse. 1677. aastal ostis Georg (Jürgen) Heidemanni lesk Anna Elisabeth von Tiesenhausen Stenbocki volinikult krahv Andreas Torstensonilt võlgu jäänud 5000 riigitaalri eest Einmanni mõisa välja. Vaid aasta hiljem, 1678. aastal pantis Anna Elisabeth von Tiesenhausen mõisa viieks aastaks Thomas Kahlen`ile hinnaga 6130 riigitaalrit. 1692. aastal oli mõis ikka veel haagikohtunik, raehärra Thomas Kahleni valduses.

  1. aastal mainitakse mõisa leitnant Christian Grubbe valduses.

Eestimaa Ülemmaakohtu otsusega 19.03.1714 on mõis läinud Thomas Kahleni lesele Dorothea von Dellingshauseni pandivaldusesse.

  1. a. on olnud mõis David Frieseli pandivaldus, 1757. a. aga juba Fromhold von Knorringi pandivaldus. 1764. aastal on meeskohtunik Fromhold von Knorring müünud Einmanni mõisa krahv Peter Alexander von Mellin`ile 18 000 rubla eest. Juba oma eluajal, 1793. aastal, andis krahv mõisa üle oma pojale kapten Carl Gustav von Mellinile väärtusega 50 000 hõberubla. Aastal 1815 on kolleegiuminõunik Carl Gustav von Mellin pantinud mõisa leitnant Carl Gustav Jakob von Baggehufwudt`ile. Pant on maksnud 210 000 + 15 000 bankorubla.

(18. sajandi lõpuni kasutati Einmani ja Kursi nime, seejärel vaid Einmanni. Kursi säilis karjamõisana, 19.sajandi II poolest moonakate asulana, mis kuulus hiljem Einmanni asunduse alla. Viimane nimetati 1939. aasta paiku asunduste kaotamise kampaania ajal Kursi külaks.  Läheduses on Savalduma karstiala. Einmanni mõisa saksakeelne nimi Korps on saadud vasalliperekonna Korpes (Korbys) järgi, kes omakorda sai nime Kadrina Kõrvekülast).

27.09.1821 koostatud pandiostulepingu järgi oli uueks Einmanni mõisaomanikuks saanud mõisa ennem pantinud maanõunik Carl Gustav Jakob von Baggehufwudt. Aastal 1848 oli pärandvara jagamise lepingu alusel mõis läinud Theodor von Baggehufwudti valdusesse, hinnaga 60 000 hõberubla.

Eestimaa Ülemmaakohtu protokolli 08.03.1873 järgi on Ülemmaakohus pannud Theodor von Baggehufwudti pärandi selle hooldajate palvel avalikule müügile tähtajaga 02.11.1872, mille ostis ära Alexander Eggers, makstes 90 000 rubla.

  1. aastal on mõis kuulunud 1879. aastal surnud Alexander Eggersi pärandi saajate valdusesse, kes aga müüsid Einmanni mõisa avalikul müügil kodanik Jakob Kurbergile. Pärast Jakobi surma pärisid mõisa 1912. aastal tema lesk Emilie Johanna Kurberg, neli poega ja kas tütart. Pärijatevahelisel kokkuleppel läksid kõik Kurbergi päritud mõisad jagamisele võrdselt vendade agronoom Arved Kurbergi ja ehitusinsener Evald Kurbergi vahel väärtusega: Einmanni 140 000 rubla, Moe 58 600 rubla ja Saiakopli 52 000 rubla. Eesti maaseadusega aastast 1919 võõrandas mõisad Eesti Vabariik.

Andmed: EAA katastrite register

Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige. Ait ja tall-tõllakuur ei ääristanud Einmannis mitte peahoone esist väljakut, nagu tavaliselt, vaid peahoone taga olnud väljakut. Mõlemal neist olid kuue rühmitatud sambaga klassitsistlikud portikused. Hilisematest ehitistest on väärtuslikum mõisakompleksi idaservas paiknev historitsistlik viinavabrik. Peahoone on säilinud, kuigi üsna viletsas seisus; ta on näiteks kaotanud portikuse kaks äärmist sammast. Ait- ja tall-tõllakuur on säilinud, kuid lagunenud kujul, tall-tõllakuur on kaotanud oma sammasportikuse. Kaasajal on mõisakompleks eraomanduses. Mõisahooned asuvad tänapäeval Kursi külas.