Porkuni mõis

Valgejõe alguseks oleva Porkuni järve saarele rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks.

Ebakorrapärane kastellilaadne linnus ligikaudse küljepikkusega sada meetrit järgis saare kõrge põhjatipu väliskontuure. Linnuse välismüüri nurkades olid ümarad tornid ja kagumüüri keskosas väravatorn. Hooned paiknesid linnusemüüride ääres, keskel asus väike kirik.

Linnus purustati Liivi sõjas ning seda hiljem enam ei taastatud. Kaasajal on linnusest säilinud ainult viiekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga väravatorn, mis on alt neljatahuline, ülalt kaheksatahuline. Kaheksatahuline osa lisati tornile arvatavasti hiljem. Veelgi hiljem – tõenäoliselt mõisa ajal 19. sajandil – lisati tornile sakmeline rinnatis.
Hilisematel sajanditel asus Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud nii von Tiesenhausenite, von Ungern-Sternbergide kui ka von Essenite valdusse. Alates 1869. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Rennenkampffide omanduses, mõisa viimane omanik oli Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Mõisasüda paikneb keskaegsest piiskopilinnusest mõnikümmend meetrit lõuna pool, hõlmates järvesaare lõunapoolse otsa. Mõisa peahoone on 1874. aastal von Rennenkampffide ajal valminud esinduslik historistlik kiviehitis. Hoones on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss. Keskelt ja vasakult kahekorruselise, põhiosas aga ühekorruselise hoone paremas nurgas on kaheksatahuline torn. Hoone ehteks on keskrisaliidi tuudrorstiilis tornikestega astmikviil, mille peened detailid on paekivist meisterlikult välja tahutud.

Peahoone vastu teisele poole auringi on 1950. aastatel ehitatud uus neoklassitsistlik koolihoone. Säilinud on ka mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait. Osa kõrvalhooneid (viinavabrik ja magasiait) asetseb ka väljaspool järvesaart.

Porkuni mõisnikest

Tallinna piiskop Simon von der Borch asutas 1479.aastal Porkunisse linnuse Tallinna piiskopilääni alale. 1581.aastal võeti piiskopi mõis kroonule ja Pontus de la Cardie läänistas selle Gustav Brahe`le, suurusega 116 adramaad 17 külaga. Ca 1600.aastal kaotas Brahe Porkuni, kui kuningas Sigismundi poolehoidja.

24.09.1614 loovutas kuningas Gustav Adolf Porkuni koos 16 külaga ja 77 adramaaga eluks ajaks Narva linnusekohtunik, Jamburgi asehaldur Detloff von Tiesenhausenile (surn. 1635). 1645.aastal konfirmeeris kuninganna Kristiina Porkuni Detloff`i pojale Hans Heinrich von Tiesenhausenile.

06.03.1685 mõis redutseeriti, samal aastal said maanõunik Hans Heinrich von Tiesenhausen ja tema naine Juliane Marie von Tiesenhausen (sünd.  von Taube) Porkuni eluaegseks kasutamiseks dispositsiooni õiguse alusel. Porkuni restitueeriti Hans Heinrich von Tiesenahausenile koos Assamalla külaga. 1725.a. pärandvara jagamise lepingu alusel päris Hans Heinrich von Tiesenhausenilt (surn. 1710) Porkuni tema tütar krahvinna Johanna Margaretha von Wellingk. Pärijate hulgas olid ka tema pojad Hans Heinrich ja Jacob Johann von Tiesenhausenid. Porkuni mõisa külad ning Andja, Aseri, Aruküla, Kose-Uuemõisa ja Kirimäe mõisad päris meeskohtunik Jacob Johann von Tiesenhausen.

1727.aastal ostis Jacob Johann von Tiesenhausen krahvinna Johanna Margaretha von Wellingk`i väimehelt Rootsi riigikrahv Swen Lagerbergilt Porkuni mõisa perekonnale tagasi.

1750.aastal toimus pärandi jagamine Jacob Johann von Tiesenhauseni lese Gertrude Wilhelmine (sünd. von Bistram) ja tema laste vahel. Poeg Magnus Detloff von Tiesenhausen sai pool Porkuni ja Põdrangu mõisatest. Teine poeg Jacob Johann sai teise poole Porkuni ja Põdrangu mõisatest. 1756.aastal müüs  Jacob Johann oma osaluse Porkuni ja Põdrangu mõisatest oma vennale Magnus Detloff von Tiesenhausenile hinnaga 23 000 rubla. Kammerhärra Magnus Detloff  von Tiesenhausen pantis Porkuni ja Põdrangu mõisad maamarssal Friedrich von Ungern-Sternbergile 90 aastaks koos lisakohustusega maksta pantijale eluaegselt 9000 rubla aastas ning  surmale järgnevalt 5 aasta jooksul tema pärijatele. Hind oli 150 000 rubla.

1803.aastal oli Porkuni mõis avalikul müügil. Nii Põdrangu kui ka Porkuni ostis ära Karl Gustav von Baumgarten hinnaga 153 000 hõberubla. 1835.aastal loovutasid Karl Gustav von Baumgarteni pärijad Porkuni mõisa rüütelkonna pealik, Liivimaa salanõunik, kammerhärra Heinrich Magnus Wilhelm von Essen`ile. Tema suri 26.09.1869 ja 1875.a. pärisid mõisa tema lesk Elise Franziska von Essen (sünd. Guilemot de Villebois) ja tütar Stephanie Gertrude Ottilie Eleonore von Rennenkampff (sünd. 16.06.1834, surn. 27.05.1910).  Tütar oli abiellunud 25.mail 1858.a. Ludwig Otto von Rennenkampff`iga (sünd. 03.09.1822, surn. 14.03.1881).

Praegune Porkuni mõisahoone ehitati 1870-1874.

17.09.1887.aastal päris mõisa nende poeg Magnus Karl Ewald von Rennenkampff (sünd. 11.05.1859, surn. 31.05.1930). Tema abiellus 20.06.1887 Marie Aleksandra von Wahl`iga (sünd. 03.09.1863). 1908.aastal liideti Porkuni mõisaga veel maakoht Tammeotsa.

Viimastel mõisnikel oli kokku 7 last:

1. Otto Ludwig (sünd.15.03.1888, surn. 28.12.1921)
2. Martha Elise (sünd.17.08.1889, surn. 05.06.1894)
3. Madeleine (sünd. 21.09.1891, surn. 14.05.1894)
4. Nikolai Walther (sünd.19.11.1893, surn. 13.08.1917)
5. Ernst Magnus (sünd.15.02.1896, abiellus 1931 parunessa Stackelbergiga).
6. Karl (sünd. 21.10.1897, surn. 16.11.1897)
7. Mary (sünd. 27.01.1901)

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile.

Andmed: EAA katastrite register