Saiakopli mõis

Saiakopli mõisnikud

Nõmmküla mõisa mainitakse esmakordselt 1600. aastal. 1787. aastal on Nõmmküla mõisast eraldatud seni selle poolmõisaks olnud Saiakopli mõis iseseisvaks mõisaks, kui 17.03.1787 Nõmmküla omanik, lesestunud kapteniproua Hedwig Augusta von Vietinghoff (sünd. Stackelberg) müüs selle assessor Jacob Johann von Helwig`i prouale Natalie von Helwig`ile (sünd. Tiesenhausen) 4000 rubla eest.

01.03.1803 vormistati ostuleping , kus Natalie von Helwigi lapsed (Jacob, Hans Thure, Alexander Philip, Augusta Natalie von Helwig ja Johanna Margaretha von Eggert (sünd. Helwig)) müüsid emalt päritud Saiakopli mõisa majoriproua Ewa Margaretha von Weiss`ile (sünd. Rennenkampff). Majoriproua maksis mõisa eest 13 000 hõberubla + 3000 bankorubla.

Miskipärast on mõisa müünud Helwigid esitanud nõude majoriproua Weissi vastu ning Eestimaa ülemkohus on pannud kubermanguvalitsuse palvel mõisa avalikule müügile 1814.aastal. Nii said Helwigid mõisa tagasi.

Nüüd pantisid Helwigid mõisa major Peter von Reimers`ile ilma inventarita kümneks aastaks alates 15.07.1814 hinnaga 22 500 rubla.

Von Reimers muutis 24.06.1820 pandilepingu ringi pandiostulepinguks. Nüüd oli major Peter von Reimersi kord mõis pantida, mida ta tegi 25.03.1827 ning pandi saajaks oli Otto Rauchtenschildt. Tema sai mõisa pandiks koos inventariga samuti kümneks aastaks alates 23.04.1827. Nüüd oli hinnaks 24 000 rubla.

Pärast Otto surma päris mõisa 27.07.1831 Ülemmaakohtu otsusega tema lesk Julie Rautenschildt (sünd. Loewenstroem).

1837. aastal loovutas Otto lesk Julie Rautenschildt mõisa pandi meditsiinidoktor Gustav Hieroniemus Ehrenbusch`ile, mille ta hiljem omandiks ostis, hind oli 33 000 hõberubla.

28.01.1886 ostis Saiakopli mõisa ära Eesti kodanik Jakob Kurberg. Pärast tema surma said pärandi korras mõisa tema lesk Emilie Juliana Kurberg ja neli poega ning kaks tütart. Sellekohane Tallinna ringkonnakohtu määrus vormistati 26.04.1912 ja kinnitati 24.09.1912.

Samal päeval kinnitati ka jagamisakt selle kohta, et pärijatevahelisel kokkuleppel lähevad päritud mõisad jagamisele võrdselt vendade agronoom Arved Kurbergi ja ehitusinsener Evald Kurbergi vahel kindlaksmääratud hinnas järgnevalt: Einmanni mõis 140 000 rubla, Moe mõis 58 600 rubla ja Saiakopli mõis 52 000 rubla.

1919. aastal Eesti Vabariigi maaseadusega riigistati Kurbergide mõisad, täpsemalt 25.10.1919.

Andmed: EAA katastrite register

Mõisast on säilinud vaid peahoone. Kahekorruseline peahoone pärineb 19. sajandi teisest poolest. Hoonet iseloomustab lai kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Risaliidi alaosas paiknevad kaaraknad. Hoones asus nõukogude ajal Nõmmküla sovhoosi keskus.