1918-1940

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla. 11.09.1917 lahutati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks – aleviks. Esimeseks alevivanemaks valiti 07.01.1918 Villem Gabriel. Vabadussõja ajal 05.04.1918 võtsid saksa okupatsiooniväed üle Tapa alevi valitsemise. 24.12.1918 saabusid punaarmee üksused Tapale. 09.01.1919. aastal vabastati Tapa soomusrongide dessandi poolt punavõimust.
Alevivanematena on ametis olnud:
1. Villem Gabriel 17.01.1918 – 30.05.1919
2. Bernhard Rooba 30.05.1919 – 30.05.1921
3. Ludwig Ebruk 30.05..1921 – 15.08.1921
4. Heinrich Ruus 15.08.1921 – 16.02.1923
5. Johannes Kask 06.02.1923 – 21.06.1923
6. Villem Gabriel 21.06.1923 – 05.01.1924
7. Villem Gabriel 05.01.1924 – 17.01.1927

Tapa nimetati linnaks Vabariigi Valitsuse otsusega 30.06.1926. Esimesed volikogu valimised linnaseaduse kohaselt toimusid 18. ja 19. detsembril 1926. Esimeseks linnapeaks valiti 17.01.1927 Ernst Grimm.

Villem Gabriel
Sünd. 12.10.1865, surn. 02.02.1930

Villem Gabriel sündis Virumaal Küti vallas. Ta valdas vabalt peale emakeele ka saksa ja vene keelt. Koos isaga pidas Tapal 1889. aastal ehitatud kivimajas Pikk tnv. 3 talurahvakauplust. 1936. aastal ostis maja ära kohtuministeerium, kuhu paigutati Tapa politseijaoskond. V. Gabriel oli Tapa elektrijaama ehitamise mõtte algataja. Alevivanemana töötas jaanuar 1918 – mai 1919 ja juuni 1923 – jaanuar 1927. Viimati töötas Krediidipanga Tapa osakonna laekurina. Maetud Tapa vanale kalmistule.

Alevi loomise kohta saab lugeda vajutades alumisele lingile:

Ernst Grimm
Sünd. 26.09.1891 Jänedal, surn. 21.08.1943 Sverdlovski oblastis

Ernst Grimm oli Tapal majaomanik Pikk tnv. 50. E. Grimmi valitsemisaeg linnapeana kestis kuni 29.05.1929, mil ta “kuridarviduste pärast Rakvere – Paide rahukogu prokuröri korraldusel arreteeriti”. 1941. aastal tabas E. Grimmi sama saatus, mis enamikku Eesti Vabariigi linnapäid – ta küüditati Siberisse, kus ta suri 21.08.1943 Sverdlovski oblastis, Kirovi rajoonis Sosva sundtöölaagris.
Linnapea kohusetäitjaks määras Vabariigi Valitsus 29.05.1929 – 17. 01.1930 Johannes Ruuse.
J. Ruuse oli Ühispanga esimees, linna maksunõudja, Majaomanike Koja liige, Haridusseltsi esimees, lisaks olnud veel Tapa politseiülem ja koolmeister.

17.01.1930 valiti Tapa teiseks linnapeaks Tõnis Rähn, sünd. 23.09.1878 Viljandi maakonnas, Olustvere vallas. Linnapea abiks oli Bernhard Rooba.

Kolmandad linnavolikogu valimised toimusid 14. ja 15.01.1934. a. Linnapeaks valiti tagasi senine linnapea Tõnis Rähn ja aprillis linnapea abiks Helmut Kiisk. Tõnis Rähn lahkus Tapalt 1935. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Tõnis Rähn sündis 23. sept. 1878. a. Viljandi maakonnas Olustvere vallas. Koolis käis sama valla algkoolis, Suure-Jaani kihelkonna- ja Viljandi linnakoolis. Teeninud Venemaal mõisate ja vabrikute kirjutajana, hiljem Võisiku vallasekretäri abina, Viljandi rahvaväe ülema kantseleis ning veel hiljem Viljandi maakonnavalitsuses asjaajajana, kus talle osakonnajuhataja koht pakuti, millest vabatahtlikult loobus. 1919-1929. a. töötas aktsiisiametnikuna. 11.02.1930 valiti Tapa linnapeaks. Abiellus 1918. a. Liisa Nõmmikuga, kes suri Tapal 1935. aastal. Abielust sündis 1920. aastal poeg Ilmar. Lahkus Tapalt 1937. a. paiku Viljandi valda Korbi tallu, kus töötas taluperemehena kuni oma surmani 27.07.1944. Tõnis Rähn on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Seoses linnapea Tõnis Rähna lahkumisega enne oma valitsusaja lõppu valiti neljandaks linnapeaks volikogu otsusega 15.11.1935 Jaan Maidre, sünd. 15.04.1903 Tartus. Linnapea abiks jäi edasi Helmut Kiisk.
Alates 1940. a. jaanuarist nimetati siseministri käskkirjaga Jaan Maidre Tapa linnavanemaks, abilinnavanemaks jäi edasi Helmut Kiisk. Ülejäänud linnavalitsuse koosseis jäi endiseks, muutus toimus vaid “linnapeast” “linnavanemaks” nimetamisega. Tapa abilinnavanem Helmut Kiisk lahkus omal soovil ametist juulis 1940. a. Augusti alguses esitas siseministeeriumile lahkumisavalduse ka linnavanem Jaan Maidre. Pärast ametist vabastamist lahkus ta Tapalt.

Jaan Maidre

Jaan Maidre (enne eestistamist 1936. a. Felix Martin) on sündinud 15. aprillil 1903. a. Tartus käsitöölise pojana. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas 1921. a. Samal aastal astus Tartu ülikooli majandusteaduskonda mille lõpetas 1926. a. Ülikooli lõpetamise järele teenis kaitseväes sundaega, kust siirdus „Postimehe“ talituse teenistusse. Hiljem astus Eesti ühistegelise liidu juurde revident-instruktori kutse vastu ette valmistama, kust 1928. a. tuli Tapale “Lihaekspordi” eksporttapamaja teenistusse raamatupidaja-asjaajaja kohale, kus teenis kuni linnapea ametisse astumiseni. Tapal oli Jaan Maidre tuntud korraliku ja lugupeetud tegelasena ja tubli töömehena. Tegutses kaitseliidus. 1940. aastal tunnustati teda Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgiga.
14.06.1941 arreteeriti Jaan Maidre ja küüditati Siberisse. 24.05.1942 lasti maha kinnipidamiskohas Sverdlovski oblastis.