1940-1991

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON 1940 – 1941

Alanud II Maailmasõda puudutas otseselt ka Tapa linna. Seoses saksa vägede eduka pealetungiga oli punaarmee sunnitud taganema. Täites Stalini käsku, jätta vaenlasele hävitatud maa, süüdati Tapa kesklinn hävituspataljoni ja kohalike nõukogude võimu toetajate poolt 3.08.1941. Sakslased vallutasid Tapa 4. augusti hommikul.

SAKSA OKUPATSIOON 1941 – 1944

Saksa okupatsiooni ajal oli Tapa linnapeaks aastail 1941 – 1942 Arno Niitme. Viienda linnapea abiks jäi Evald Tiits. Seoses A. Niitme määramisega Tapa Gümnaasiumi direktoriks, andis ta 1942. aastal alguses linnavalitsuse juhtimise üle endisele Soomusrongirügemendi ohvitserile kapten Jaan Adelile.
(Riigihoidja Konstantin Päts oma käskkirjaga ülendas auastmes Eesti ohvitserid alates 24. veebruarist 1938, sealhulgas Tapa soomusrongirügemendi leitnandi Jaan Adeli kapteniks.)

Jaan Adel

Sünd. 05.11.1903, surn. 11.04.1965. Kapten Jaan Adel teenis Tapal 1. Soomusrongide rügemendis ja 2. suurtükiväegrupis 1925 – 1940. Alates 1941 kuulus 22.territoriaalkorpusesse, 182. laskurdiviis, 625. kergesuurtükiväepolk, oli staabiülema abi. Kuulutati teadmata kadunuks kuna läks Saksa poolele üle. Suri 11.04.1965 Rootsis Vetlandas.

Arno Niitme
sündis 02.07.1909 Tartus, surn. 29.01.2002 Los Angeles, USA

Arno Niitme oli Tapa Ühisgümnaasiumi võimlemise- ja riigikaitseõpetaja, Tapa Gümnaasiumi direktor 1941-1943, 1944 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ja Eesti meister kümnevõistluses 1932 ja 1933.
Sõjapõgenikuna emigreerus Saksamaalt 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus 1999. aastal pühitses oma 90. juubelit.

Viimaseks sõjajärgseks, kuuendaks linnapeaks 1943 – 1944 Tapal sai Valter Perem, sünd. 11.03.1909 Paasveres. 1943. aastal oli ta Tapal Ühispanga juhataja. Ka temast sai sõjapõgenik.

Valter Perem
Sünd. 11.03.1909 Paasvere vallas Virumaal, surn. 18.09.1956 Göteborg, Rootsi.

Valter Perem lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1928. aastal, 1929. aastal Sõjakooli aspirantide klassi (lipnik). Õppis 1929 – 1937 Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, Korporatsioon Fraternitas Estica liige. Üliõpilasena töötas Eesti Panga Rakvere osakonnas, siis Maapangas, 1938. aastal sai Rakvere Majaomanikkude Panga juhataja abiks ja 1940. aastal Tapa Ühispanga juhataja. Olles aasta (1943) Tapa linnapea, põgenes ta 1944. aastal Rootsi, kus oli algul vabrikutööline ja 1946. aastal võeti tööle Skandinaviska Bankenis Göteborgis.

ENSV

Tapa linna TSN, RSN Täitevkomitee esimehed:

1. Leonardo Valts juuni 1940 – august 1941
2. August Paluvee sept. 1944 – veebr. 1945
3. Aavo Selirand märts 1954 – sept. 1945
4. Hans Arjakse sept. 1945 – juuni 1947
5. Roman Vana juuli 1947 – nov. 1947
6. Alfred Matson nov. 1947 – veebr. 1949
7. Hans Arjakse veebr. 1949 – jaan. 1951
8. Jaan Mürk jaan. 1951 – märts 1952
9. Rudolf Jurtom märts 1952 – märts 1953
10.Minna Hütt märts 1953 – märts 1957
11.Adele Jalakas aprill 1957 – märts 1961
12.Feliks Seidelberg aprill 1961 – märts 1965
13.Eduard Hekk aprill 1965 – juuni 1971
14.Maimu Kozlova juuli 1971 – okt. 1983
15.Malle Iila veebr. 1984 – jaan.1990
16.Raivo Raid jaan. 1990 – juuli 1991

Viimane Tapa Rahvasaadikute Nõukogu täiskoosseisus valiti taasiseseisvumise künnisel. Nõukogu elas üle riigipöördekatse augustis ja töötas kaks aastat Eesti Vabariigi ajal volikoguna. RSN 20. koosseisu 1. istungjärk toimus 4.01.1990. Tapa linna RSN Täitevkomitee esimeheks valiti Raivo Raid.