Rabasaare

Soode ja rabade keskele inimtühjale liivaseljandikule, mida rahvasuus kutsuti Hindrekumäeks, hakati 1936. aastal rajama inimasustust. Algselt kasutasid seda soist ja võsastunud kõrgendikku vaid naabruses asuva Ojaküla talunikud heinamaana. Riigi Turbatööstus otsustas siia rajada uue masinaturba ettevõtte, millele pandi nimeks Lehtse Turbatööstus. Uue tööstuse Lehtsesse rajamise otsus ei olnud raske, sest turbatootmisega tehti selles piirkonnas algust juba aastakümneid varem. Nimelt asutati Lehtse Põllumajanduse Seltsi eestvedamisel 1909. aastal Lehtse Turbatarvitajate Ühisus, mis oli esimene sellesarnane Eestis. Seoses uue tööstuse rajamisega 1936. aastal ehitati seni asustamata rabasaarele tööstusküla, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Esimesed paarkümmend aastat kulges kogu asjaajamine muu maailmaga mööda kitsarööpmelist raudteed.

Kuna turbatootmisel oli eriti algusaastatel vaja palju tööjõudu, vooris siit hooajatöödel läbi väga kirju seltskond Eesti eri paigust. On teada, et juba muistsetel aegadel andis raba inimestele hädaohu korral varju. Siin soode ja rabade keskel, kaugel inimasustusest, leidsid tööd ja peavarju ka need, kes soovisid segastel aegadel võõrvõimudele märkamatuks jääda või oma minevikku varjata.

Tööstuse asupaiga valikul lähtus Riigi Turbatööstus tarvidusest rajada ettevõte võimalikult Tapa raudtee sõlmpunkti lähedale, kust oleks võimalik turvast transportida soodsalt nii Tallinna, Rakvere-Narva kui ka Tartu suunas. Sobilik looduslik koht ja tööstuslikele tingimustele vastav rabastki leidus mõne kilomeetri kaugusel Lehtse raudteejaamast põhja pool, kus asusid Läste ja Rebase raba turbarikkad maardlad.

1936. aasta detsembriks oli valmis üle 10 km raudteed, mis aktiviseeris ka elamute ehitamist.  Sama aasta lõpuks valmis kaks esimest elamut, mis aitas töölistel kohapeal talve kergemini üle elada. 1937. aasta juuni alguseks oli valmis ehitatud kümme ühiselamut töölistele ja üks 12 korteriga tööliste elamu, pooleli oli veel kontorihoone.
Lehtse Turbatööstuse asula projekteeris ehitusinsener Dimitri Tõnisberg. Töötajate majutamiseks kasutati kahte tüüpi elamuid. Alalistele töölistele püstitati nn taliühiselamud, kus sai elada aastaringselt, ja suvistele hooajatöölistele suveühiselamud, mida rahvas kutsus barakkideks.

Turbatööstuse planeerimisel arvestati vajaminevaks tööjõuks kokku 657 inimest, kellest 65 elasid alaliselt kohapeal ja 592 olid hooajatöölised. Kogu 17 km pikkune raudteevõrgustik valmis juba 1937. a maiks, mis võimaldas esimest turbatootmise hooaega tõrgeteta alustada. 8. mail 1937 alustati Lehtse Turbatööstuses ametlikult masinaturba tootmist kuue turbamasinaga. Esimesel hooajal oli asutuses koos ehitusmeestega tööle rakendatud 560 inimest. Algusaastate suur nõudlus inimtööjõu järele vähenes aasta-aastalt seoses tehnika arenguga. Alusturba käsitsi lõikus lõpetati Lehtses 1960. aastal ja 1961. aastal mehhaniseeriti täielikult tükkturba tootmine, kuivatamine ja koristamine. Samal aastal likvideeriti ka ühiselamud. Osa tühjaks jäänud ühiselamuid lammutati ehitusmaterjaliks, teistele leiti muu rakendus. Tükkturba toodangu pidev langus aastatega oli osaliselt tingitud kuivatusväljade pindala vähenemisest. Oma osa mängis kütteturba tootmise lõpetamisel ka Oru briketitehase käikulaskmine ja suurtarbijate katlamajade üleminek õli- ja gaasiküttele. 1971. aastal lõpetati Lehtses kütteturba tootmine . 35 aasta jooksul toodeti Lehtses kütte-tükkturvast kokku ligikaudu 800 000 tonni.
Turbatootmine oli hooajaline töö ning suvekuudel jätkus seda kõigile. Et tööd jätkuks ka talvekuudel, eriti naistele, hakati suuremat rõhku panema uute tarbekaupade tootmisele. Esimesena Eestis hakati 1969. aastal juurutama täispuhutavate kummimadratsite tootmist. 1974. aastal hakati Lehtses auto ohutusrihmade detaile valmistama. Tänu uute toodete juurutamisele jätkus tööd ka väljastpoolt asulat tulnutele, eriti naistele. Täispuhutavate toodete valmistamine lõpetati Lehtses 1990. aasta alguses. Ohutusrihmadega tegeldi veel vähesel määral 1991. aastal, kuid seoses Eesti taasiseseisvumisega langes ära Vene turg, kuhu need olid peamiselt mõeldud.

7. mail 1991 moodustati Riikliku Aktsiaseltsi Tootsi Lehtse jaoskond.  Erinevad ettevõtted üritasid uute tuultega kaasa minna, koostööpartneid otsiti ka välisriikidest, kuid suuremat edu see endaga kaasa ei toonud. Raudteetrass võeti üles 1978. aastal, bussiühendus turbatööstuse asulaga katkes 1992. aastal.

1. novembril 1994 andis RAS Tootsi asula hooned Lehtse valla munitsipaalomandisse. 1995. aastal asutatud MTÜ Rabasaare Puhkelaagrid eestvedamisel korraldati karjääride vahel kuni Ojakülani matku. Toimusid mitmesugused seminarid ning inimesed ammutasid uut energiat kohapealsetelt energeetilistelt väljadelt.

Eesti Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 244 moodustati uus asutusüksus Rabasaare küla.
Elu looduse rüpes oli küll kena, kuid aeg kulges omasoodu ja inimesed hakkasid siit kolima sinna, kus oli tööd ja paremad elamistingimused. Majad jäid iga aastaga elanikest tühjemaks ja hakkasid lagunema, millele aitasid inimesed kaasa oma hoolimatu suhtumisega. Viimane püsielanik lahkus Rabasaarelt 18. mail 2020. aastal…
Kas see ongi lõpp? Ei, kõik kestab edasi, sellega ei lõppe veel Rabasaare püha üritus. Ükskord algab kõik uuesti …
Rene Viljat  2020. aastal.

PS Pikemalt on juttu Rabasaare ajaloost 2018. a ilmunud raamatus „ Lehtse Turbatööstusest Rabasaareni“, mille koostajaks on Rene Viljat. Kellel on huvi raamatut osta, palun võtke ühendust telefonil 3229659, 5290785 või e-mailil indrek.jurtsenko@tapa.ee. Kes soovib Rabasaare giidituure, palun võtke ühendust 5258325, reneviljat@gmail.com.

Kronoloogia

1909. Asutati Lehtse Turbatarvitajate Ühisus, mis oli esimene Eestis.
1913. Alustati tööstusliku labidaturba tootmist Lehtses Läste rabas.
1921, 15. juuni. Turbatööstuse OÜ Kungla loomine.
1936, 25. veebruar. Riigi Turbatööstus asutas Lehtse Turbatööstuse
1937, 8. mai. AS Eesti Turbatööstused Lehtse Turbatööstuse ekspluatatsiooni algus.
1938, 12. august. Asutati Lehtse Turbatööstuse jahiselts.
1939, 24. mai. Tules hävis kaheksa uut puithoonet.
1947, september. Likvideeriti vangilaager Lehtse Turbatööstuses.
1947. Esimesena Eestis asuti tööstuslikult alusturvast tootma.
1949. Ehitati alusturba pallimise vabrik.
1949. Rakendati töösse ekskavaator-turbamasin TEM.
1952. Valmis klubi juurdeehitis.
1953. Alustati mehhaniseeritud freesturba tootmist.
1955, detsember. Põles maha kõige uuem, kolmekorruseline elumaja.
1956. Remondiöökojale tehti juurdeehitised.
1957, 25. detsember. Võeti vastu kaheksa korteriga elamu nr 11, mis jäi Rabasaarel viimaseks elumajaks.
1958. Mehhaniseeriti täielikult kütte-tükkturba koristustööd.
1958, november. Valmis silikaadist autahvel klubi ees.
1959. Põles maha alusturba pallimise vabrik.
1959. Valmis esimene maja Lehtses Uuel tänaval.
1960. Lõpetati alusturba käsitsi lõikus.
1961. Mehhaniseeriti täielikult tükkturba tootmine, kuivatamine ja koristamine.
1961, 16. veebruar. Likvideeriti ühiselamud.
1962, detsember. Käiku lasti liiprite immutusvabrik.
1963, 1. jaanuar. TK Järva Paide Turbatööstus liideti Lehtse Turbatööstusega.
1963. Alustati väetisturba tootmist.
1965. Valmisid traktorite garaaž, selle kõrval katlamaja ja puidukuivati.
1965. Lehtse Turbatööstus nimetati ümber Lehtse Turbatehaseks.
1966, 3. oktoober. Töönädal läks viiepäevaseks.
1966. Valmis silikaadist materjalide ladu.
1968. Lehtses valmis Uus tn 4 maja, mis jäi viimaseks sellel tänaval.
1969. Esimesena Eestis hakati juurutama täispuhutavate kummimadratsite tootmist.
1970. Lasteaed kolis silikaadist majja nr 3.
1971, 1. jaanuar. Moodustati TK Tootsi Lehtse jaoskond.
1971. Lõpetati kütteturba tootmine Lehtses.
1974. Juurutati auto ohutusrihmade detailide valmistamine.
1974. Lehtses lõpetati alusturba pallimine.
1975, 21. mai. Likvideeriti Paide tootmispiirkond.
1978. Võeti üles raudtee.
1990, suvi. Lõpetati kummimadratsite tootmine.
1991, 7. mai. Moodustati Riikliku Aktsiaseltsi Tootsi Lehtse jaoskond.
1991, 30. september. Asutati AS P. R. K. Projekt Lehtse filiaal.
1992, 1. veebruar. Likvideeriti turbatööstuse lasteaed.
1992, 1. oktoober. Asutati AS Estree Projekt Lehtse filiaal, mis likvideeriti 20.04.1995.
1992. Likvideeriti bussiühendus Rabasaarega.
1994, 1. november. RAS Tootsi andis asula hooned Lehtse valla munitsipaalomandisse.
1995, 11. september. Asutati MTÜ Rabasaare Puhkelaagrid.
1997, 18. detsember. EV Valitsuse määrus nr 244. Lehtse aleviku lahkmejooni muutes moodustati  uus asutusüksus Rabasaare küla.
2009. Tulekahjus hävis kurja käe läbi klubihoone.
2018, 15. september. Raamatu „Lehtse Turbatööstusest Rabasaareni“ esitlus Rabasaarel.
2019. Rabasaarelt lahkus viimane püsielanik 18. mail 2020. aastal.