Endise Tamsalu valla külad

Tamsalu vald

Tamsalu oli väike mõis, mille kohta on teateid aastast 1512 (Tamsal). Tööstusasula tekkis pärast raudtee rajamist (1876). 1880 alustati lubja põletamist, 1898–1900 ehitati esimene ja 1910-13 teine ringahi, seejärel oli Tamsalu lubjatehas Eesti suurim. 1909 rajati Tamsalusse teinegi lubjatehas. 1917 valmis Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee (suleti 1972). Idas on Tamsaluga kokku kasvamas Sääse alevik. 1954 sai Tamsalu aleviks, linn on ta alates 22. X 1996. Tamsalu omavalitsusega linn liitus Tamsalu vallaga 16. VI 2005 ja muutus vallasiseseks linnaks.

Vallas oli üks vallasisene linn (Tamsalu), üks alevik (Sääse) ja 30 küla:
Aavere, Alupere, Araski, Assamalla, Järsi, Järvajõe, Kadapiku, Kaeva, Kerguta,
Koiduküla, Koplitaguse, Kuie, Kullenga, Kursi, Lemmküla, Loksa, Metskaevu,
Naistevälja, Piisupi, Porkuni, Põdrangu, Sauvälja, Savalduma, Türje, Uudeküla,
Vadiküla, Vajangu, Vistla, Võhmetu, Võhmuta.

Vald piirnes läänes Ambla, loodes Tapa, põhjas Rakvere, kirdes Vinni, idas Väike-Maarja ja lõunas Järva-Jaani vallaga.
Tamsalu viimane vallavanem oli Riho Tell.

Pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi tekkis olemasoleva Tapa valla ja Tamsalu valla ühinemisel uus suur Tapa vald.

Alates Tapa ja Tamsalu valla ühinemisest kuulub nüüd Tapa valda kaks linna.

Tamsalu kultuurimaja saamislugu

Praeguse Tamsalu kultuurimaja asemel asus pargi keskel Tamsalu paruniproua Christa Mathilde Louise Stephanie von Uexküll-Güldenband’i uhke häärber. Kui paruniproua pärast mõisate riigistamist Saksamaale ümber asus, asutati häärberimajja Tamsalu algkool. Hoone ise oli juba vana ja isegi varisemisohtlik ning algkool viidi 1930/31 õa. hoonest ära Uudekülla.

Pärast kooli lahkumist vanast hoonest hakati seda ümber ehitama rahvamajaks. Pikka aega toimus rahvamajas mitmekülgne ja vilgas tegevus. 1934. aasta jõululaupäeval aga hoone hävis kahjutules.

Taastamistööd rahvamaja taasavamiseks kestsid ümbruskonna talupoegade poolt 1935. aasta sügiseni. Uus maja sai endisest suurem, moodsam ja seltsitegevuse iseärasusi arvestav. Selle rahvamaja tegi ainulaadseks majas asunud ketaslava, mis võimaldas etenduste lavapiltide mitmekesistamist ja nende kiiremat vahetamist. Teadaolevalt ei olnud teist sellist lava kogu vabariigis.

Paraku süttis seegi hoone 1950. a. augustikuus ja põles tuhaks. Tuli sai alguse läheduses asunud Püssi talus puhkenud tulekahjust, kui tuul sädemeid hoonele edasi viis. Tuli levis kiiresti. Peale rahvamaja sai tules kahjustada meierei hoone, ohus olid ka Voore maja ning selle kõrval asunud Tamsalu pritsikuur. Elanikud võtsid agaralt osa kustutus- ja tõrjetöödest oma koduste vahenditega, evakueeriti süttimisohtlikest hoonetest mööblit, riide- ja tarbeesemeid jne.

Põlengujärgselt püüti leida võimalusi rahvamajas tehtud töö jätkamiseks. Esialgu sai selleks Tamsalu Lubjatehase Ametiühingu 170-kohaline saal kinohoones. Hiljem kasutati Tamsalu EPT söökla-klubi. Veel hiljem koliti Paide mnt. 11 asuva väikese majakese kahte tuppa. Nendesse tubadesse ja vahepeal rahvamajast kultuurimajaks ümber nimetatud asutus jäigi sinna 1980. aasta lõpuni.

Seega ei olnud aastail 1950 – 1980 Tamsalus kultuurimaja. Algas tollase Tamsalu omavalitsuse (alevinõukogu esimees Lehte Trump’i ja kultuurkomisjoni esimehe Endel Poom’i) võitlus kõrgemate võimuorganitega, et saada Tamsallu taas kultuurimaja.

Senikaua aeti läbi kesiste võimalustega, mis aga ei takistanud kultuuriürituste läbiviimist. Tamsalu Lubjatehas võttis ette isegi vabaõhulava ehitamise omaenda ehitusbrigaadiga, mis valmis 1968. aasta jaanilaupäevaks.

Kultuurimaja ehitamiseks olid esitatud taotlused, mis sisaldasid konkreetseid ettepanekuid ja põhjendusi, miks ja millist kultuurimaja Tamsalu vajab. Taotlused esitati nii rajooni kui ka vabariigi juhtivatele organitele. Nii kestis kirjade ja avalduste saatmine 24 aastat, kuniks Eesti Kultuuriministeeriumi tellimusel paigaldati 10. oktoobril 1975. aastal Tamsalu uuele kultuurimajale pidulikult nurgakivi.

Kultuurimaja projekteeris RPI “Eesti Maaehitusprojekt”. Autoriteks olid arhitektid Peep Jänes ja Tõnu Mellik.

Ette oli nähtud esimeses järjekorras välja ehitada 400-kohaline saal koos kõrvalruumidega, hiljem kinosaal. Projekt nägi ette mitmeid kõrvalruume isetegevusringide töö korraldamiseks, lugemissaal, administratsiooni ruumid, koduköök jne. Lava portaali mõõdud nähti ette 900X500cm ning lava sügavus 12m, et see võimaldaks korraldada ka nõudlikumaid külalisetendusi.

Hoonet hakkas ehitama Tapa MEK-i kollektiiv ja vanemtöödejuhatajaks määrati ametisse Toivo Lepanen.
Hoone arhitektuuris püüdsid autorid tabada Tamsalule omast situatsiooni – kõrged elevaatorikorpused olid kõrvuti madalate individuaalehitustega.

Aastail 1941 – 1962 kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Tamsalu sai alevi õigused 1954. aastal ning linna õigused sai alev alles 22. oktoobril 1996. aastal. Vald taasloodi aga Eesti taasiseseisvumisel 10. oktoobril 1991. aastal, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega omistati vallale omavalitsuslik staatus.

Võib öelda, et väikesesse Tamsalu alevisse suure ja kaasaegse kultuurimaja ehitamine oli selle aja kohta üllatav ettevõtmine.
Algasid ehitustööd.

15. mail 1975. aastal pandi kultuurimaja ehitusel paika esimesed vundamendiplokid. Ettevalmistustööd võtsid aega, sest oli vaja kaitsta pargipuid, piirata haljasalad, teha mahukaid mullatöid, püstitada laod jpm.

Enne vundamendi rajamist käisid ehitusel projekti autorid RPI “Eesti Maaehitusprojektist” ja projekti peainsener Mati Vahemets. Igale alusrea plokile oli vaja teha labidaga korralik alus, sest peale tuli ehitada suur hoone, montaažitempot võis tõsta hiljem. Ehituskolonni elektrik A. Pedamäe kandis hoolt, et ehitusplatsil oleksid aegsasti seadmed, mis suudaksid toita segumasinaid, kraanasid ja keevitajaid.

Müüritöödega planeeriti algust teha septembris. Sellega seoses sai teatavaks, et Eesti NSV Ehitusministeeriumil oli plaanis korraldada objektil konkurss parema müürsepa väljaselgitamiseks. Sellest võtsid osa müürsepad Eesti NSV Ehitusministeeriumi kõigist ehitusorganisatsioonidest.

Aastaplaani täitmiseks oli vaja kõvasti pingutada, sest tegemist oli rajooni ühe tähtsama ehitusega.

Septembris 1975. aastal olid Tapa MEK-i meistril Els Aavekukel kultuurimaja ehitusel kiired päevad. Olid vaja lõpetada ettevalmistustööd müürseppade konkursiks. Tuli laduda osa vundamente, et anda kohta müüritöödeks. 9. septembril asusid müüre laduma müürsepad Kohtla-Järvelt, Tartust, Tallinnast, Narvast ja mujalt. Parima väljaselgitamiseks kulus terve nädal. Müüritööde maht oli aga ehitusel suur. Tehti väike, aga huvitav arvutus: üks mees laob kultuurimaja müürid üles 15 aastaga. Et ühe aastaga hakkama saada, peab iga päev ametis olema 15 kõrge kvalifikatsiooniga töölist.

Nüüd oli ehitajatele appi tuntud Eesti NSV Ehitusministeeriumi Ehituse Organiseerimise Trusti vaneminstruktor M. Ait.
Müürseppade kutsemeisterlikkuse võistlustest oli osa võtnud 9 võistkonda 18 osavõtjaga. Ühtekokku laoti 331 kantmeetrit müüri. Parima võistkonna tulemus (Narva ehitustrustist) oli natuke alla 47 kantmeetri.

Kultuurimaja müürid hakkasid maa seest välja kasvama.

Oktoobrisse planeeriti kultuurimaja ehitusobjektil korraldada uus müürseppade võistlus, seekord Tallinna trusti “Põllumajandusehitus” siseselt.

10. oktoober 1975 – sellise daatumiga metallsilinder asetati müüri. Nurgakivi panekul viibisid Eesti NSV kultuuriministri asetäitja Ants Päiel, partei rajoonikomitee ja rajaooninõukogu täitevkomitee juhtivad töötajad, Tamsalu ettevõtete esindajad, koolinoored ja ehitajad.

Piduliku tseremoonia avas alevinõukogu täitevkomitee esimees Lehte Trump, Tamsalu keskkooli õpetaja, rajooninõukogu alalise kultuurkomisjoni esimees Karin Poom, kes lausus oma kõnes: “Tollel majal on suur ja tähendusrikas sisu. Aitäh neile, kelle mõtte ja jõuga hoone kerkib!” Seejärel asetasid Ants Päiel, EKP Rakvere Rajoonikomitee 1. sekretär Artur Upsi ja rajooninõukogu täitevkomitee esimees Ülo Niisuke müüri silindri, millesse oli pandud kultuuriministri käskkiri ehitamise alustamise kohta, 10. oktoobri ajalehed, kõik hetkel käibelolnud mündid ja foto vanast, kahjutules hävinud majast.
Töödejuhataja Toivo Lepanen ja Els Aavekuke juhatusel tõstis kraanajuht nurgakivi paika.

Tapa MEK-i juhataja Kalle Neider lubas, et hoone antakse hiljemalt 1977. aastal tamsalulaste käsutusse selleaegsete ehitusnõuete tasemel.

Uue ehituse edendamisel lubasid kõik abiks olla, alates lastest ja lõpetades vanadega.

Teadaolevalt ehitati Tamsalu kultuurimajaga paralleelselt ka “Ugala” teatrile uut hoonet. 1975. aasta lõpus anti kohalikus lehes teada, et Tamsalu kultuurimaja peab valmima veel 1976. aastal. Aprillis 1976. aastal olid töölistel abiks Tamsalu keskkooli õpilased. Ühtlasi korrastasid õpilased ka parki ja Tamsalu vennaskalmistuid.

Juunikuus tegid Tapa MEK-i töömehed vanemtöödejuhataja Toivo Lepaneni juhtimisel platsisiseseid kanalisatsioonitrasse. Varuti ka materjale. Juuli kuus töötas ehitusel EÜE 76 Rakvere piirkonna üks rühm, kes ladusid laiu, kahe kivi paksusi kandeseinu kinosaali poolsel küljel. Tekkis raskusi: Tapa MEK ei tulnud piisavalt hästi toime ehituse varustamisega. Puitmaterjalid ja armatuurvõrgud tulid objektile lünklikult. Pretensioone oli tootmiskoondisele “Silikaat”, kes saatis ebakvaliteetseid halbu kive. Laboratooriumis tehtud proovid näitasid, et mitmed kivipartiid ei vastanud ettenähtud margile.
Üliõpilaste abiga loodeti ehitusel nii kaugele jõuda, et sügisel paika panna laepaneelid ja lavaseadmete kronsteinid. Kaunasest toodi kohale suure kandeavaga raudbetoonpaneelid.

Arvestades kultuurimaja insenerlike küsimuste keerukust ja varustamisprobleemide operatiivsema lahendamise vajadust, määras Tallinna trust “Põllumajandusehitus” oma käskkirjaga ehituse kuraatoriks trusti juhataja asetäitja R. Harring’u.
Kohalik ajaleht tegi ka üleskutse tulema ehitusele appi Tamsalu asutuste ja ettevõtete kommunistlikke noori. Kultuurimaja kiirem käikuandmine pidavat olema “kohalike noorte südameasjaks”.
Oktoobris 1976. a. ootasid kultuurimaja ehitusel tegemist mitmedki pakilised tööd. Oli vaja kaitsta aluseid läbikülmumise eest, segusõlmedes võeti julgemalt kasutusele keemiliste lisandite kasutamine müürimörtides, mille järel vähenes ka elektrienergia kulu kivinemisaja lühendamisel.

1977. aasta juuni kuu.
Tamsalu kultuurimaja ehitamine läks ebarahuldavalt. Aastaplaanist oli viie kuuga täidetud vaid 5,2 % ehk 210 000 rublast 11 000 rubla. Täitevkomitee istungile kutsuti aru andma Tapa MEK-i juhataja Kalle Neider ja lisaks sellele veel Tamsalu asutuste ja ettevõtete juhid, alevinõukogu täitevkomitee esindajad jpt.

Selgus, et Tapa MEK oli omalt poolt koostanud ehitus-montaažitööde graafiku, mille alusel oleks olnud reaalne viia kultuurimaja aasta lõpuks katuse alla, saaks isegi kütte sisse, kui:

1. kui EPT Tamsalu osakond annaks ehitajate käsutusse ekskavaatori.
2. kui Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaat hoolitseks katlamaja seadmete saamise eest.
3. kui alevinõukogu täitevkomitee aitaks organiseerida tööjõuga varustamist.
4. kui kõik Tamsalu asutused ja kõik tamsalulased aitaksid üksmeelselt kaasa kultuurikolde valmimisele.
Mõeldud oli muidugi seda, et põhilised ülesanded jäävad Tapa MEK-i lahendada. Tapa MEK-i poolt koostatud graafik tunnistati reaalseks, kuid tööde teokstegemise nimel pidid kõik tõsiselt pingutama.

1978. aasta aprill.
Kui Tamsalu kultuurimaja ehitust alustati 1974. aasta novembris ja normatiivide järgi peaks hoone rahva käsutusse antama 26 kuuga (eelarveline maksumus oli 825 980 rubla), siis selle arvestuse järgi oleks pidanud aasta lõpus viimases kvartalis kultuurimajas juba tantsida saama.

See oli plaan. Plaani täitmisel oli aga jalus sada takistust. Neid arutati rajooni rahvakontrolli komitee istungil. Arvutati: 1977. aastal tehti ehitus-montaažitöid 244 600 rubla eest (jääk 467 200 rubla), käesoleval aastal oli esimeses kvartalis Tapa MEK plaanist täitnud vaid 32,4 %.

Milles küll peitus viga?

Esiteks: hoone juures töötas vähe inimesi (ei olevat tööjõudu).

Teiseks: projektis ettenähtud alajaam on üldse ehitamata. Objekt sai elektrit naaberalajaamast, kus ülekoormuse tõttu langes pinge kuni 150V. See aga takistas tornkraana normaalset tööd. Alajaama aga ei pidavat saama valmis teha, sest Eesti NSV Kultuuriministeerium, kui tellija, ei olevat üle andnud ehitajatele alajaama seadmeid.
Kolmandaks: kultuurimaja välisseinu ei saanud viimistleda, sest Tartu Maaehituse trust ja Eesti NSV Ehitusministeerium ei olnud Tapa MEK-i varustanud torutellingutega.

Lisaks kõigele veel tööde halb organiseerimine objektil, puudulik varustamine materjalidega, tööliste kehvad olmetingimused – ja oligi paigaltammumise põhjused selged.

EKP KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu oli aga võtnud Tamsalu kultuurimaja 1978. aastal käikuminevate tähtsamate objektide loetelusse. See pidanuks olema tingimusteta tagatis ehitise varustamiseks seadmete, materjalide ja tööjõuga.
Rajooni rahvakontrollikomitee aga esitas Tapa MEK-i juhatajale Kalle Neiderile konkreetsed nõudmised täpse graafiku koostamiseks, mis tagaks maja käikuandmise aasta lõpuks.

Asi oli juba üsna kuri, sest Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee abi paluti ka vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Ehitusministeeriumi korralekutsumiseks.

Mai kuus 1978. aastal oli kultuurimaja objektil väga palju tööd ja et objekt aastavahetuseks taidlejatele üle anda, kutsuti ajalehe kaudu ehitajatele appi kõiki Tamsalu asutusi ja isetegevuslasi.

Oktoobri lõpp 1978. a.
Tamsalu kultuurimaja pole ikka veel valmis.
Kõik tähtajad olid ribadeks rebenenud, polnud asjalikku kinoruumigi. Arvati isegi, et koolimajale oleks hädasti vaja juurdeehitust.

Jaanuar 1979. a.
Rajooninõukogu täitevkomitee istungil oli järjekordselt arutluse all Tamsalu kultuurimaja ehitus. Osalesid ka Kultuuriministeeriumi ja trusti esindajad. Ehitustööde edenemisest andis aru Tapa MEK-i juhataja Kalle Neider: majakarp on siiski suletud ja kommunikatsioonid valmis. Sisetööde tegemist takistab valguse ja soojuse puudumine. Alajaama juures on töid teha veel 300 – 400 rubla eest. Elektri peaks lubaduste järgi majja saama mõne nädala pärast. Tsentraalkatlamajas peaks veebruaris esimene proovikütmine toimuma ja märtsis ka soojuse lõplikult sisse saama…

See oli ehitajate sõna, mida nad puhtalt sellepärast pidama pidid, et valitsuse määrusega oli Tamsalu kultuurimaja võetud eriti tähtsate objektide nimekirja.

Töid aga oli ees kuhjaga: 300 ruutmeetrit seina tuli katta dolomiitplaatidega, suurel hulgal oli ootamas teisi viimistlustöid.
Ehitustööde staap ja Tamsalu alevinõukogu täitevkomitee hakkas hoolt kandma abijõu hankimisega ja ehitajatele ning tellijale tehti ülesandeks koostada järjekordne ehitustööde tegemise ja seadmete üleandmise graafik.

Eesti NSV Kultuuriministeeriumilt paluti aga erilise tähelepanu ja abi osutamist, sest oli vaja teha kõik, et valitsuse määrus saaks täidetud ja Tamsalu kultuurimaja avaks aasta lõpuks uksed.

September 1979.
Kultuurimaja juures oodatakse endiselt abitööjõudu. TK “Rakvere” oli leidnud võimaluse appi minna, kuid teised ettevõtted abi osutada ei tahtnud. Kogu planeeritud tööjõu mahust, mida loodeti saada Tamsalu ja selle ümbruse majanditest ja ettevõtetest, oli saadud vaid 40 %. Seni oli vaid üks, Põdrangu sovhoos, oma ülesande täitnud.

Oktoobris 1979. a. oli oma panuse ehitusse andnud ka Rakke Lubjatehas ja 2 inimest Autobaasist nr. 21. EKE Varustusvalitsuse Tamsalu kaubabaas oli oma ülesande jätnud täitmata.

Täitevkomitee aga nõudis endiselt kõigilt asjaosalistelt ülesannete täitmist.

1979. aasta kujuneski kõige põhilisemaks tööaastaks, nüüd aga juba Rakvere MEK-i kätes, sest Rakvere ja Tapa MEK-id olid ühinenud. Ehituskolonni juhatajaks oli Lembit Kaljuvee.

Ajaleht “Punane Täht” 1. jaanauril 1981. a. kirjutab:
Väike Tamsalu alev oli oodanud oma kultuurimaja 6 aastat. See ajalooline avamispäev toimus pühapäeval, 28. detsembril 1980. aastal. Maja sisekujunduse tegi Saima Truupõld.

Tamsalu kultuurimaja avasõnad võis öelda partei rajoonikomitee esimene sekretär Ülo Niisuke kell 15.00.

Muusika saatel lõikas lindi läbi kontsertsaali uksel EKP KK sekretär Rein Ristlaan. Kultuurimaja direktor Hilja Valtin võis külalised saali paluda.

Kui vaadata kõrgemate külaliste nimekirja, siis tänaseks päevaks on neist paljudki maamulda kantud:
1. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green (30.08.1920 – 04.11.2011)
2. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Bruno Saul (08.01.1932 – 03.03.2022)
3. Eesti NSV ehitusminister Peeter Palu (04.02.1942 – 27.07.2008)
4. Eesti NSV kultuuriminister Johannes Lott (28.02.1930)
5. EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan (27.04.1933 – 31.12.2007)
6. Partei rajoonikomitee esimene sekretär Ülo Niisuke (15.07.1935)
7. Eesti NSV Ülemnõukogu saadik Mihkel Sistok (12.06.1936)
Maamulda on varisenud ka arhitekt, üks projekteerijaist Ants Mellik (01.06.1926 – 26.09.2005). Meie hulgas aga elab veel (2024. a.) 88-aastasena Peep Jänes, kelle sünniaeg on 26.12.1936.

Aeg teeb aga halastamatult oma tööd ja nii on ka Tamsalu kultuurimaja esimene juhataja Hilja Valtin (17.05.1934 – 02.06.2010) 76-aastaselt meie hulgast lahkunud. Ta on maetud Väike-Maarja vanale kalmistule.

Tervitussõnu Tamsalu kultuurimaja avamisel laususid Rein Ristlaan, Mihkel Sistok, Johannes Lott jt.

Ehitajatele jagati partei rajoonikomitee ja rajooninõukogu poolt ühiseid au- ja tänukirju ning meeneplaate.

Tunnustussõnu pälvisid vanemtöödejuhataja Toivo Lepanen ning selle ehituse perenaiseks tituleeritud töödejuhataja Els Aavekukk, puusepad Aldur Laanemets ja Elmar Landman, peainsener Guido Kruusel, ehitajad Juhan Timm, Ülo Valdmann, Elfriede Haab, geodeet Heino Peetvere jt.

Tamsalulased tänasid soojalt abi eest ka kultuuriministri asetäitjat Ilmar Moss’i ja ministeeriumi kapitaalehituse osakonna juhatajat August Haas’a.

Ehitusel abistasid veel Põdrangu sovhoos, Tamsalu EPT, Teraviljasaaduste Kombinaat ja alevinõukogu, Tamsalu keskkool.
Uue maja töötajaid olid avapäeval tervitama tulnud rajooni paljude majandite ja asutuste esindajad. Partei rajoonikomitee ja rajooninõukogu täitevkomitee kinkisid kultuurimajale esindusklaveri “Estonia”, kultuuriministeerium kinkis võimendusaparatuuri ja Eesti kunstnike töid.

Kõlasid muusikalised- ja tantsutervitused ning kogu lava uppus kunstiteostesse ja lilledesse.

“Tulge, äratage taas ellu Tamsalu kunagine hea taidlustegemise vaim!” kutsus Hilja Valtin.

EKP Rakvere Rajoonikomitee teine sekretär Boris Gorbunov lausus: “Et seda maja ehiksid ikka laul ja tants, muusika ja sõnakunst, see oleneb nüüd ainult Tamsalu rahvast ja tema kultuurijuhtidest.”

Tamsalu uue kultuurimaja esimese kontserdi andis RAT “Estonia” operetitrupp. Tantsusaalis oli avatud kunstnik Richard Uutmaa akvarellide näitus.

Alevivalitsus võttis hoone arvele algmaksumusega 813 385 rubla 1981. aastal. 1993. aastal tehtud ümberhindlus kinnitas hoone maksumuseks 2 846 850 krooni.

Praegu, aastal 2024, on kultuurimaja kunagise esimese juhataja Hilja Valtini sõnad olnud Tamsalu rahvale teejuhiks ja südameasjaks. Tamsalu hea taidlustegemise vaim on ammugi taasäratatud ja sellel vaimul on jõudu, jaksu ja tahtmist edasi rühkida oma kodukandi kultuuri edendamisel ja juhtimisel.