Võhmuta

VÕHMUTA KÜLA
Võhmutat on esmakordselt mainitud paikkonnana 1519. aastast Wemes, Wamesi nime all. Esimesed andmed küla omanike kohta pärinevad 1593. aastast, kui aadlik Heinrich Leiel (Leielen) sai Võhmuta, Ramma ja Karinu külad enda käsutusse määramata ajaks. Seejärel oli külade omanikuks Heinrich Ahnen ja hiljem tema lesk Elisabeth Ahnen (1615). 1627. aastal ulatusid nüüd juba Thomas Karre maad kuni Väinjärveni välja, mis 1639. aastal said Bogislaus Roseni valdusteks. 1657. aastal on kirjalikud andmed küla kohta, mille nimeks on Wechmut. Aastal 1682 rajas Brigitte Höppener Võhmutale rüütlimõisa. Temale kuulusid veel Jalgsema, Järsi ja Türje külad. Põhjasõja järgselt, aastal 1726, oli Võhmuta mõis panditud haagikohtunik Hans Heinrich von Tiesenhausenile ning 1756. aastal läks mõis täielikult Tiesenhausenitele, kelle suguseltsile kuulus ka Orina (Orgena) mõis. Võhmuta mõisa areng kiirenes 1804. aastast, kui ehitati stiilne ait ja tall-tõllakuur ning uhke väravahoone. 1813.-1814. aastal ehitas mõisnik Hans Ludvig von Tiesenhausen mõisa sissesõiduks uhke võiduvärava 1812. aastal Napoleoni vägede üle saavutatud võidu mälestuseks, kuna tema poeg oli naasnud sõjast. 1834. aastal müüdi mõis Georg Hermann von Baumgarterile ja oli mõnda aega tema pärijate ringi käes. 1841. a. ostis mõisa Alexander von Essen ja 1860. aastast oli mõisaomanik Ernst Zoege von Mannteuffel, kes oli sunnitud mõisast lahkuma pärast selle riigistamist. Hiljem oli mõisas Võhmuta algkool ja kolhoosikeskus. Praegu kuulub Võhmuta mõis inglise perekonnale, kes loodab taastada endisaegseid hooneid. Palju tööd on tehtud pargi taastamisel. Taastatud on juba väravatorni hoone.
Võhmuta vald oli 1939. aastal maareformi käigus üleminekutsoon Tapa ja Paide mõjupiirkondade vahel. Võhmuta vallamaja asus algul endises Võhmuta raudteejaama hoones, kust viidi peagi üle Järva-Jaani. Aastatel 1961-1963 läbi viidud nõukoguliku haldusjaotuse käigus väiksemad külanõukogud liideti ning korrastati nende piirid, mille käigus Võhmuta ja Türje külad liideti Tamsalu külanõukoguga. Omamoodi vaatamisväärsuseks on Võhmuta mõisa taha jääv mõispark koos tiigiga, mis vajab korrastamist ja hooldamist. Võhmuta külas asub ka Hundiaugu mägi. Legend räägib, et Võhmuta ümbruskonna külaelanikel kadunud palju kariloomi ära. Asja hakatud uurima ning leitud hundijälgi mis juhatasid Hundiaugu mäele, kus olnud suur mägi ja mäe jalamil suur auk. Hundikari olla peitnud kariloomad auku näljaaegadeks. Tänaseni võib kuulda, kuidas hundid piirkonnas vaiksetel õhtutel uluvad, eriti talviti.
Esimene matus toimus Võhmuta mõisa kalmistule 1886. aastal, kokku on sinna teadaolevalt maetud 3 lahkunut. Mõisa südamest kalmistuni rajati lehiseallee.  Ka selle kalmistu puhul on olemas legend, et keelatud armastuse pärast tegi mõisniku tütar enesetapu, keda siis ei saanud matta kihelkonnakalmistule ning seetõttu olevat mõisnik sunnitud asutama uue mõisakalmistu. Ka siin olevat mõisnik lasknud tütre hauale püstitada elusuuruses valge inglikuju. Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 650 m kaugusele idakirde poole Hundiaugu mäele, see on rööpkülikukujuline ning selle pindala on umbes 0,17 ha. Kalmistu on praegu jäetud maha ja rüüstatud. Seal on praegu leitav 2 sisse langenud hauakohta, hauatähistest on säilinud fragmente, kuid valgest inglikujust pole praegu teateid ega ka mingeid jälgi kalmistul.
Võhmuta külas elas 2016 aastal 48 inimest.