Koiduküla

Koiduküla tekkis, kui Assamalla küla talud 1884. aastal kruntideks mõõdeti, mistõttu osa Assamalla talupoegi pidi siirduma ääremaadele. Varem olid seal Assamalla saunad. Koidu küla oli kuni 1977. aastani, seejärel kuni 1998. aastani ametlikult Kullenga küla osa. Küla sai oma nime sellest, et ta asus Assamallast koidu poole, s.o. idas. Nime fikseerimine vallakirjades on toimunud 1925. aasta paiku.
Koiduküla kohta on säilinud Kalevipoja legend: Assamallast idas, Koiduküla põhjaotsas Palgimetsa metsa edelaserval Voldemar Panso vanaisale kuulunud Otsa talu põllul on üks suur Kalevipoja poolt huntide pihta heidetud kivi. Kalevipoja hobune old Palgimetsas söömas. Hundid tulid kallale. Kalevipoeg loopinud huntide pihta kive. Üks kukkunud siis Nurmetu raja metsa.
Virumaa Teataja, 5. detsember 1938 kirjutab tublidest Koiduküla meestest järgmist: Assamalla küla tuntumate meistrimeeste töö tulemustest. Üheks nimekamaks meheks sellel alal on Assamalla n. n. Koidukülas elunew „Pärtli” talu noorperemees Artur Luht. „Pärtlile” minnes annab esimese tunnistuse talus elawatest meistrimeestest juba talu tugew õuewäraw, milline warustatud praktilise seadega wärawa automaatseks sulgemiseks. Kuna talu hoonestik on juba aastaid enam-wähem lõplikult wäljaehitatud ning ei waja peale jookswa remondi suuremat tööd, on ka noorperemehel jätkunud suuremal määral aega kodukaunistamiseks ning mugandamiseks kui mõnel teisel perepojal. Astudes tuppa näitab noorperemees lihtsalt käega ja ütleb, et kõik, mis siin näete, on oma tehtud. Ja näha on siin üsna paljugi: kaks tuba täis moodsaimat mööblit ja teistes ruumides weel küllaldaselt lihtsamat. Mees ise hindab 2 toa sisustust tagasihoidlikult 500- 600 kroonile, kuid asjade tõeline hind wõiks olla kaugelt suurem. Wäärtuslikumaks üksikesemeks osutub suur, moodne, peegeluksega riidekapp, milline kuulub samas ühtlases stiilis hästi wäljatöötatud walge magamistoa üldsisustuse hulka. Kõige rohkem olnud aga peamurdmist diiwani walmistamisel. Peamisteks õpetajateks olnud siin ärimehed, kelledelt osteti materjal. Tähelepanu wäärib weel korralik kirjutuslaud, milline olnud esimeseks raskemaks tööks oma toa sisustamisel ja sellega nagu mõneks meistrieksamiks. Kuid selgub, et noorperemehe töö ei piirdu ainu-üksi mööbliga, millest ainult üksikud suuremad esemed siin nimetatud, waid oma tehtud on ka maja uksed ja aknaraamid ning korteris tehtud maalri- ja tapitseerimistöö. Samuti hakkab silma tema töötulemusi igalpool talu kuuris wõi aidas ja õuel, siin wõiks eriti mainida mitut paari häid suuski, oma konstrueeritud ja walmistatud lintsaagi, hööwelpinki ja palju muud. Kuna ka talu wanaperemees on läbi ja läbi meistrimees, siis nagu selgub õuel ringi waadates, pole kogu talus midagi wõõraste tehtud. Edasi minnes teistesse Koiduküla taludesse, selgub et sealgi pole meestele kirwe ja sae käsitamine wõõras ega hööwelpink riist, mis kusagil nurgas tulutult kõduneb. Üks ehitab hooneid, teine wärwib neid, kolmas teeb juba mööblit wõi koguni lihtsamaid põllutöömasinaid. Nii on seal noorperemehed Woldemar Soom ja Artur Wall peale hoonete ehitamise ja mööbli walmistanud kumbki omale harjadega laialtkülwimasinad, millised olewat palju paremadki wastawatest müügilolevatest wabrikutoodetest.
Külas ei ela 2016. aasta seisuga mitte ühtegi inimest.