Alupere

Alupere küla mainitakse esmakordselt 1564. aastal Alleuer nimega, 1688. a. Allopere. Alupere küla kuulus varem Porkuni, hiljemalt aastast 1782 Põdrangu mõisa alla. Algse Alupere küla tuumik Nõmmküla ja Savalduma vahel liideti 1977. aastal Savalduma külaga ning Alupere nimi nihkus idas Naistevälja ja Savalduma vahelisele hajatalude alale raudtee ümbruses.
Aluperes möldrist venna pool veetis 19. sajandi 90- ndatest aastatest alates oma suvepuhkused kirjanik ja publitsist Otto Münther (1864 -1929). O. Münther töötas õpetajana ja ajakirjanikuna töölislehtede toimetustes, avaldas novelle.
Aluperes elas ta pidevalt alates 1925. aastast. Ta suri Karja-Hansu talus ja maeti lähedal asuvale Uudeküla kalmistule.
Eesti Vabariigi ajal oli külas meierei, 1930. aastal alustas tegevust perenaiste selts, tegutses Alupere “Nurga” puhkpillide orkester J. Järve juhendamisel ning töötas postiagentuur, mis viidi 1931. aastal Nõmmküla peatuskohta üle.
Maa Hääl, 3. märts 1934 kirjutab Alupere küla kui “Kolme Jaani küla” meestest järgmist:
Aluperest. „Kolme Jaani küla” on see sellepärast, et seal peale kolme kange Jaani kedagi palju enam polegi. Esimene ja kõige kangem on Jaan Luuk, wallawanem, s. t. külawanem ja pururikas mees. Sõitis omal ajal neljahobuse tõllas, et las tüdrukud waatawad, kuidas üks peigmees sõidab. Naist Jaan siiski ei leidnud ja on weel praegugi wanapoiss. Teine, Jaan Plooman on Luugi naaber ja wõistleja. Ta ehitas omale kiwist karjalaudad nagu kiriku, ja kardab nüüd, et pikne wõiks need põlema lüüa. Muidu on ta mõistlik mees, aga kui napsu saab, no, siis juba Jaani wastu keegi ei saa. Kolmas, Jaan Meski on weel alles noor, kuid küllap temastki saab teistele Jaanidele wõrdne mees, juba nüüd “õpetab” ta wahel isat. Igatepidi hakkaja mees Aluperes on weel Eduard Einpaul, kellel töö tagajärjed näha rabas, kus maailmatu larakas uut põldu, ja lapsi on tal ka terwe kari. Alupere ainukene pops on Hendrik Münther, kadunud kirjaniku Otto H. Müntheri wend. Hendrik on suur muusikamees ja wanasti juhatas ta pasunakoori. Nüüd on aga kõik hambad suust läinud, mispärast ei puhu enam pasunat, waid nohiseb niisama omaette.
2016. aastal elas Alupere külas 7 inimest.