Kullenga
Esmamainitakse küla 1241. aastal Kuldenkawa nimega ja on juba küla. 1716. aastal on küla nimi olnud Kullakajo, 1726. aastal mainitakse küla Kullenkayo, mis on Porkuni mõisa all. Kullenga karjamõisast, mis oli olemas 1796. aastal tekkis 1920. aastatel asundus, mis 1977. aastal nimetati külaks. Kullenga ja Vadiküla piiril asub asundustaludest koosnev Seeneküla, endine moonaküla.
1941. aastal langes Kullenga külale sakslaste rünnak. Lahing kestis paar tundi. Surmasaanuid oli 20 punaarmeelast ja kuus saksa sõdurit. Moodustati kohalik omakaitsesalk, kes kaevas kaks ühishauda. Kullenga Rüütli talu aida taga leidsid viimse puhkepaiga punaarmeelased, Rüütli talu pargi nurka maeti langenud saksa sõdurid. Üks kohalik elanik mäletab, et punaarmeelasi maeti ka Rüütli talust pool kilomeetrit eemal Kadilasse viiva tee äärde, kus praegu lokkab viljapõld. Suusõnaliste pärimuste põhjal varjavat Kullenga ja Assamalla põllud peale nende veel teisigi punaarmeelaste haudu.
Eesti Vabariigi ajal asus Kullengal koorejaam, A. Aamani viinakauplus, Kullenga Pulliühing, Maanaiste selts, tuletõrjeselts ning 1939. aasta seisuga oli külas 40 talukohta.
Aastal 2016 elas Kullengal 28 inimest.