Fotod

Möödunud sajandi alguses nimetati fotograafe päevapiltnikeks. Vahel ka kunstpäevapiltnikeks. Tapa kõige esimene fotograaf oli Eduard Hensel (sünd. 05.07.1855), kes tegutses siin aastail 1892 – 1893. Aastail 1906 – 1910 on Marderi majas nr. 44 tegutsenud fotograaf M. Janovitš. Üsna pärast seda, 1913.aastal, saabus Tapale Hans Pudel (sünd. 06.02.1871), kes siin oma ateljee avas ja fotograafi ametit pidas kuni Tapalt lahkumiseni 1928.aastal. Elades Tapal, kutsus ta ellu siinse meeskvarteti, segakoori ja näiteringi.

1920-ndatel aastatel olid Tapale asunud aga mitmedki teised uued fotograafid. Niisuguseks fotograafiks oli ka Bernhard Lepp (sünd. 05.09.1883), kes oli sel ajal tegutsenud mitmel aadressil: Spordi tn. 7, Pikk tn. 17 ja Õhtu pst.5. Bernhard Lepp asus Tapale 1925.aastal Narvast. 1933.aastal oli ta tegev tuletõrje ühingu juures, majaperemeeste seltsis, oli loomakaitse seltsi rajooniülem ja laulis segakooris.
Aastail 1930 – 1937 oli tegevteenistuses soomusrongi rügemendis Ants Sepp (sünd. 03.06.1906), kes tegutses samuti fotograafia alal.
1929.aastal asus Ambla mnt. 5 päevapildi töökoda, kus fotograafi ametit pidas August Karro (sünd. 30.08.1910). Juba 1930.aastal on aga samal aadressil tegutsenud juba kunstpilditööstus „Foto Auksmann“, mille omanik ja fotograaf oli Voldemar Auksmann.

Päris mitu fotograafi olid seotud Imastu invaliidide koduga. Neile kuulus Tapal Kesk tänav 5 majas ateljee, mis kandis nime „Foto Imastu“ Tapa kaudu.

Selles ateljees töötasid 1927 – 1932.a August Jakobson (sünd. 21.10.1891), kes oli ka kaks aastat töökoja juhatajaks; Karl Kukk, töökoja tööline aastail 1925 – 1929; Mihkel Must (sünd. 26.01.1900), töökoja tööline aastail 1922 – 1940; Martin Pressmann (sünd. 26.12.1894) oli töökoja töötaja aastail 1924 – 1930, olles 1930 – 1934 töökoja meister.

Väga pikka aega töötas soomusrongide rügemendis fotograaf veltveebel Karl Pormeister (sünd. 14.09.1900), tema elas Nigoli pst. 30 majas. Suuresti vaid tänu temale on pildistatud ja õnneks ka säilinud soomusrongide rügemendi pidulikud sündmused, ohvitserid, hooned, kui ka rügemendi igapäevaelu.

Nõukogude ajal töötas pikka aega linna fotograafina Rein Kaljola, tema järel Avo Seidelberg. Amatöörfotograafidest paistsid silma Uldo Vaht ja Endel Vahersalu.

Tänapäeval Tapal enam fotoateljeed ei ole.

Tapa Muuseumis on võimalik spetsiaalse skanneriga digitaliseerida vanu must-valgeid ja värvilisi negatiivfilme ja diapositiive. Samuti on võimalus skaneerida vanu fotosid ja printida paberile.

Kodulehe lingist „FOTOD“ võite soovi korral tellida omale huvipakkuvaid kaadreid, võttes ühendust Tapa Muuseumiga.