Aavere

Küla on esimest korda mainitud 1564. aastal Eyouer nimega, 1796. aastal Eiawer ja 1913. a. Eiawerre. Algse nimega Äiavere küla. Aavere mõis rajati Kiltsi karjamõisana 1765. a., omaette mõis aastast 1775. Pärast Aavere küla mõisastamist 19. sajandi keskel hakati Äiaveret kutsuma Aavereks. 1977-1998. aastatel kuulus Aavere Kuie küla alla. Äiavere nime algusosa pärineb tõenäoliselt isikunimest. Järvamaal oli veel Eye nimi 1564. aastal eesnimena kasutuses. Aavere küla idaosa on endine Mäetaguse küla, mis liideti 1977. aastal Aavere külaga.
Tähelepanu väärib peamiselt 19. sajandi teisel poolel kujunenud hooneterikas Aavere mõisaansambel. See rajati Kiltsi karjamõisana aastal 1765, omaette mõis aastast 1775. Neogooti elementidega peahoone ehitati 1877. a. Põles 1996. a. Kõrvalhoonetest väärivad tähelepanu mitmest ehitisest koosnev kinnise sisehooviga lautade-tallide kompleks ja dekoratiivses maakivi-pae segatehnikas kahekorruseline ait (mõlemad pärinevad 19. sajandi teisest poolest). 5,2 ha suurune park on vabaplaneeringuline, puiesteedega; peahoone ees on avar väljak.
Aavere küla lääneosas asub Pandivere äärealade kaunim karstijärv – Mängupealne. Lumerohkete talvede järel valgub madal heinamaa kurisute kaudu vett täis. Siis ulatub veevälja pikkus üle kilomeetri, vahel isegi rohkem. Paari kuu möödudes hakkab vesi samade karstiavade kaudu alanema ja kaob tavaliselt 10 päevaga täielikult, nii et sügiseks kogutakse järve põhjast hea heinasaak. Aavere küla keskel esineb veel teinegi ajutine järv.
Aavere külas heinamaal asuvad väikesed karstilehtrid ehk lohud, mida rahvas nimetab Kalevipoja jälgedeks. Eriti hästi on Kalevipoja jäljed vaadeldavad õhust või reljeefikaardilt. Paarisaja aasta vanune hiigelkuusk paikneb Puusepa kinnistul, see on siinse metsa üks huvitavamaid looduse üksikobjekte. Järsi külas Metsamõisal, kus Järvamaa ja Lääne-Virumaa kokku puutuvad asub suur kivi, mida kutsutakse Soovikiviks. Järsi metsa asuvat terava tipuga kivi kutsutakse Varanduse kiviks. Metsamõisa metsapargis kasvab suur kask, mille vanust hinnatakse 150 aastale.
Riikliku kaitse alla kuulub Kalmu pere väravas asuv massiivne kivirist. Rahvajutu järgi asetatud see pulmarongide võitluses langenud peigmehe mälestuseks. Tegelikult tähistab see vana külakalmistut.
Vanarahvas teab rääkida: Ühe Rootsi väepealiku haud asub maantee ääres põllul. Sääl on olnud ka kivist rist haua pääl, kuna nüüd on see toodud risttee nurgale. Ühenduses selle hauaga nähakse välja pääl tuld liikuvat. See on mitmevärviline tulekera, rusikast suurem. Teda nähakse peaaegu iga aasta sügisöödel. See tuli vilkuvat umbes viis minutit ühe koha pääl, siis aga tõusvat aegamööda üles. Ühel aastal olevat kaks meest läinud nähtust vaatama ja hakanud seda taga ajama. See aga veerenud eest ära. Viimaks lasknud mehed revolvrist ja tuli kadunud. Tuli peibutavat uudishimulikke eemale Rootsi kuninga hauast ja sellesse koos kindraliga maetud kuldmõõgast.
Huvitava kokkusattumisena on aga avastatud, et just nendel õhtutel, kui tuld on nähtud, on keegi sellest külast surnud.
Veel vanarahva tarkust: Aavere rahvas otsustanud endale ka kiriku ehitada, kuid Vanapaganale ei olevat meeldinud, et jälle ehitatakse üht kirikut. Kui Aavere kirik valmis saanud, otsustanud Vanapagan selle kiviga puruks visata. Ta pistnud kolm kivi vesti taskusse, et neid Reinu kiriku pihta visata. Kiviviskamisel siiski ükski kivi ei olevat kirikut tabanud. Kivid kukkunud kõik kiriku lähedale maha. Kõige lähemale kukkunud üks suurem kivi, mida nüüd Reinu kivi ja Reinu kivikülvina tuntakse.
Tänapäeval jääb Aavere küla osaliselt Tapa valda ja osaliselt Väike-Maarja valda. Aavere külas elas 2016. aastal 18 inimest.