Assamalla

Assamalla küla asub Tartu – Rakvere ja Assamalla – Kadrina tee ääres. 2000. a.
Vanimad teated asula kohta pärinevad aastast 1241 ning see on Väike-Maarja ümbruskonna vanemaid ja tuntumaid külasid. 1253. aastal mainitakse kohta Asamula nimega ja on juba küla, 1556. a. Assmull, 1586. a. Aszemahle ja 1796. aastal Assama nimega.
Küla lähedal muutub pinnamood vahelduvaks. Siin esineb väiksemaid metsaga kaetud moreenkühme ja kupleid, kuna külast põhja poole, Kadrinasse ning Rakverre viivate teede vahele jääb niiske puisniit – Assamalla luht. See on populaarseim Kalevipoja-lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: “Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk”. Assamalla luhas on 97 lehtrist koosnev karstiväli. Neid lehtreid peetakse Kalevipoja hobuse jälgedeks.
Enamik mägesid on väikeste kühmudena Assamalla lähemas või kaugemas ümbruses tänapäevani tuntud.
Assamalla oli 13. sajandi alguses juba üle keskmise suur, nimelt 18 adramaaga küla. Et küla on tõesti vana ning et kauges minevikus on seal pulbitsenud täisvereline elu, sellele vihjab arvukate Kalevipoja muistendite seostumine Assamallaga. Asumine olulise ühendustee ääres Tarvanpää ja Tarbatu vahel tähendas aga seda, et Assamalla jäi 13. sajandist alates kõigile Virumaale toimunud sõjakäikudele jalgu, ning võib arvata, et ta korduvalt viimase tarekeseni maha põletati. Visa ja kodukohasse kiindunud rahvas ehitas aga küla ikka ja jälle üles. Põhjasõja koledale laastamisele ja maa peaaegu inimtühjaks teinud katkule järgnenud poolteise sajandi jooksul oli 1886. aastaks, mil Assamalla talud krunti pandi, jõutud sinna siiski ehitada juba 28 talu, 13 vabadikusauna, vallamaja ja koolimaja. Talumaade kruntideks mõõtmisel suunati osa talusid ja peaaegu kõik vabadikud küla ääremaadele. Nõnda sündisid Koiduküla, Koplitaguse, Seeneküla ja Vadiküla. Talude päriseks müümist alustas Porkuni mõisnik 1892. aastal. Sellega seoses lahkus külast veel paar peret. Nõnda oligi välja kujunenud Assamalla, mis püsis pool sajandit. 1940. aastal pealesurutud kommunistlik kord tõi aga kaasa suured muutused. Perede arv vähenes ligi kolmandiku võrra. Kui mitte arvestada paari elamut ristmikul, siis on küla põhjaots praeguseks tervikuna hävinud. Asula lõunaotsa ehitati küll uusi maju, kuid need ei sobinud stiililt vanade hoonetega.
39 aastat oli Assamallas kooliõpetajaks Juhan Elken (1851-1931), kes oli tegev kõigi Väike-Maarja seltside asutamisel ja juhtimisel.
Porkuni valla Vabadussõja ja I maailmasõja mälestustahvel Assamallas avati 17. II 1935. a. Porkuni vallamaja seinal. Peideti 1940. a. Taas asetati 15. III 1942. a. Uuesti peideti 1949. a. sügisel.
Teistkordselt taas asetati 3. või 30. VI 1989. a. vanas kohas, valamaja seinal. Tahvel on hästi säilinud – 1918-1920 Isamaa ilu hoieldes, waenlase wastu wõideldes langesid Porkuni wallast – 7 nime. 1914-1918 Ilmasõjas langesid ja kadunud – 36 nime.
Assamalla vallakooli kohta on 1880. aastast teada järgmised andmed: Kool asub Eestimaa Kubermangus, Viru kreisis, Porkuni vallas Assamalla külas, on vallakool, mida peab üleval vald ja mõis. Kool on asutatud 1851. aastal. Koolis käivad nii poisid kui ka tüdrukud, tundidesse tullakse kodust ning koolimaksu ei võeta. Kool on 1- klassiline, kolmes jaos ühe koolmeistriga. Kool algab 15. oktoobril ja lõpeb 15. aprillil. Koolitöö käib eesti keeles, kuid käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Õpetatakse koorilaulu. Koolis käib 24 poeglast ja 14 tütarlast, kes on kõik luteriusku. Vanemate seisus on talupojad. Kool asub omas puust majas, mis on valla ja mõisa poolt asutatud. Koolmeister on Juhan Elken, koolivanem M. Glindeman, talitaja abi K. Lessel. Assamalla külas elab 2016. aastal 102 inimest.