Kuie

Kuie küla mainitakse esmakordselt 1448. aastal Kuyvetock nimega, 1525. aastal on nimi olnud Kuyeck, 1708. a. Kui ja 1732.aastal Kuie. Küla nimi on lühend kunagisest Kuivjõe nimest (Kuyeck – 1525). 1920. aastate algusest peale on Kuie asundus ja küla, mis liideti 1977. aastal. Kuie metsapoolset idaosa, endist saunaküla on nimetatud Sandikülaks.
Kuie mõis eraldati Roosna mõisast 18. sajandi algul. Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Stackelberg. Kuie mõisa peahoone ehitati 18. sajandil vanabalti planeeringus ühekorruselise murdkelpkatusega krohvitud puitehitisena, mis 19. sajandi keskpaigas ümber ehitati. Rahva mäletamist mööda oli Kuie viimane mõisnik lihtrahvaga suhtlemisel uhke ja kõrk. 1905. aasta revolutsiooni ajal olevat ta liitunud karistussalgaga ning pärast Vabadussõda lahkunud Saksamaale. Pärast mõisa riigistamist asus alates 1923. aastast peahoones Einmanni, hilisema nimega Vajangu algkool. Endist härrastemaja ehitati veelgi ümber. Kuie mõisas olnud Vajangu kool, mis jagas ümbruskonnas 50 aastat vaimuvalgust, lõpetas tegevuse 1974. aastal. Mõisa ümber oli park, mille serva jäid hobusetall ja pritsikuur. Mõisapargis oli kaks tiiki – Saame tiik ja Vabriku tiik, mis talvel kenasti jäätusid ja millele koolipoisid jääkarusselle tegid.
Kuie külas kasvab pargis omapärase kujuga pärn (ümbermõõt 1,3 m, kõrgus 18 m). Oma kahe juureharuga sarnaneb pärn hobusega, mistõttu teda nimetataksegi Hobusepuuks. Külas on muistne Hiiemägi ja selle lähedal ohvrikivi. Kaitse alla on võetud ka 1834. a. ehitatud tuuleveski, ainus töökorras tuulik maakonnas.
Küla lähedal esineb kevaditi karstijärv. Põltsamaa jõe põhjapoolseim algusojake alustab oma teekonda Risu ja Mäetaguse küla heinamaajärvedest, mis suveks kuivavad. Ainult kevaditi võib siin nautida maalilisi järvepilte ja ette kujutada neid kaugeid aegu, kui siinsed ojad panid veerema vesiveskite rattaid. Lähestikku asusid siin mitmed vesiveskid (Oti, Vanaveski, Põlendveski jt.).
Ilmandu oja põhjapoolsemad allikad asuvad Kurangu metsavahikoha lähedal. Siin on kõrge metsaga kaetud kaheharuline seljak, mida rahvas kutsub Kahekannikamäeks. Künka seest niriseb välja väike Kurangu allikas. Rahvajutu järgi olnud see kunagi nii kalarikas, et üks möödasõitev Kuie küla mees püüdnud allikast palja käega terve vankritäie hauge.
Kahekannikamäe kõrval on metsaga piiratud Võhndra lagendik, mis suurvee ajal järveks muutub. Lagendikust mõnisada meetrit lõuna pool võib kuivanud ojasängis märgata ammuse vesiveski jäänuseid. Edasi niriseb ojake Mädajärve, kuhu teine pisike oja toob loode poolt ka Mölli järve veed. Kagu poole jääb Haavikumäe äärde veel kaks järve, mida Jooksva heinamaa järvedeks nimetatakse. Nende ja Mädajärve vahel laiub Sepaaluse soo. Pärimuste järgi olevat selle soo saareke muistne pelgupaik. Räägitakse, et aastakümneid tagasi võinud saarel näha isegi kaevurakkeid.
Üldse on Risu küla ümbrus rikas muististest ja rahvapärimustest. Saja-aastase metsa all on palju kivihunnikuid, arvatakse, et siin on kunagi põllud olnud. Üht küngast küla servas nimetatakse Hiiemäeks. Läbi Risu küla läks vanaaegne Paide-Rakvere maantee. Tee ääres olnud kaks kiviristi, mis legendi põhjal püstitatud kahe pulmarongi võitluses langenud pruudi ja peigmehe mälestuseks. Üks ristidest on tee veeres veel säilinud. Risu Saunaküla lasknud Vao mõisnik maha lõhkuda. Kui inimesed küsinud, kus nad nüüd peavad elama hakkama, vastanud mõisnik: “Maailm lai ja ruumi küll.”
Vanimaid koole Järva-Jaani kihelkonnas – Kuie külakool – rajati 1839. aastal Kuie mõisahärra parun von Uexkülli eestvedamisel. Koolmeistriks olnud keegi Hans Uuslall, kes õpetas ümbruskonna lastele lugemist, hoidis korras koolihoonet ning hooldas selle ümbrust, istutas kooliaeda õunapuid. Kuie uus koolimaja ehitati arvatavasti 1875. aastal, kuid sisetööd venisid ja koolitööd sai alustada 1878.aastal. Koolimaja ehitati 19 tiinu ja 288 ruutsülla suurusele „Kooli“ krundile, mille Kuie mõisnik K. von Engelhard oli 1868. aastal vallale kinkinud. Koolmeistrina alustas 16.oktoobril 1878. aastal tööd M. Saarmo, kes oli õpetaja 1887. aastani. Järgmine koolmeister oli aastail 1888-1923 vallasekretär Jaan Jaam (1859-1933), kes oskas mängida nii orelit kui ka viiulit ja juhatas koori. Kolmeklassilises koolis toimus õppetöö 15. oktoobrist 15. aprillini. Talvel ööbiti koolis, koolmeistri toas olid selleks magamisasemed. Kuie koolis töötas ka veel kodukool eelkooliealistele ja järelkool vallakooli lõpetanutele. Koolimajas peeti pidusid, klassitoa eesnurgas oli kolmnurkne teisaldatav lava, kus mängiti isegi näidendeid. Kuie külakool suleti 1923. aastal. Samal aastal alustas Kuie mõisa härrastemajas koolitööd Einmanni 6- klassiline kool, kuhu hakkasid käima nii Einmanni kui Kuie lapsed. Kuie koolimaja omandas 1989. aastal Eesti Vabaõhumuuseum õp. Jaan Jaama järglastelt.
Eesti Vabariigi ajal asutati Kuiele 1938. aastal veeühing, mille asutajateks olid 17 talupidajat. Külas oli pood, mida pidas Karl Ploompuu. Tegutses Turbaühing. Kuiel asus ka tuuleveski ja nahaparkimise töökoda.
Kuie külas elas 2016 aastal 16 inimest.

Kuie külakool

Pikemalt Kuie külakoolist saab lugeda Kerlin Põdra kodu-uurimustööst:

Kuie mail alustati talulaste lugema õpetamist juba 1839.a. Teada annab sellest “Üleüldine statistikatäädus koolide üle” 1880. aastast. Legendi järgi õpetanud Kuiel lugemist-kirjutamist erusoldat, kes oli selle oskuse omandanud oma 25-aastase kroonuteenistuse käigus. Konsistooriumile saadetud aruandes 1878. a maist teatas Järva-Jaani pastor J. Gebhard, et õpetajaks on olnud alates 1839. aastast Hans Uuslail, kel on Järva-Jaani õpetajate seminari haridus. Vaevalt et erusoldat veel õpetajate seminaris õppis, või siiski? On võimalik, et see oli juba teine õpetaja, kelle nimeks on hiljem märgitud Hans Uuslall. Õppijad käisid koos mõisas, hiljem Kuie külas Koka talus.

1842. aastal ehitati Kuie mõisahärra parun von Ükskülli eestvõttel Vajangu külla esimene koolimaja. Selles oli avar ahjuga tuba, eluruum ja kivist rehealune. Hoone plaan on seega sarnane Eesti talupoegade jaoks tavalise rehielamuga. Materjal hoone ehituseks saadi mõisalt. Miks koolihoone rajati just Vajangule? A. Heinmaa arvab, et põhjuseks võis olla see, et mõisatööliste elukoht oli Kuivakaare – Kuie karjamõis, seega mõisatööliste lastele oli kool lähedal. Uue koolihoone valmimise järel jäi vana hoone talumajaks. Talu nimeks oli Üksküla (Külaotsa). Nõukogude ajal asus selles majas kolhoosi kontor, hiljem väetiseladu.

Koolmeistriks oli Hans Uuslall, kes õpetas lugemist, kirjutamist ja laulmist, korraldas maja ümbrust, remonti ja istutas õunapuid. Kooli ülalpidajaiks olid mõis ja vald. Mõis andis koolile kasutada maad, mille rendiks arvati 35 rubla. Vald maksis 10 rubla rahas ja tasus koolmeistri riigimaksud. Iga pere pidi viima koolile 2 jalga puid. Magasiaidast anti koolmeistrile veel küünalde muretsemiseks 1 setvert, 4 setverikku kaeru. Koolis käidi 3 aastat – 6 päeva nädalas, neljandal aastal 3 päeva, siis 2 päeva ja lõpuks 1 päev nädalas kuni leerini. Pärimuse järgi käis Uuslall ka iga laupäeva õhtul Kuie mõisas palvetundi pidamas ja lapsi loetamas. Kihelkonna koolihärra – Kuie mõisa omanik parun Engelhardt, patseerinud siis läbi ja vaadanud pealt, kui Uuslall lapsi loetanud.

1878. aasta 27.aprillil käidi H. Uuslalli viimast korda kontrollimas ehk katsumas. Kirikuõpetaja J. Gebhard ja parun K. Engelhard tänasid siis koolmeistrit koolis ja vallas tehtud töö eest ja soovisid talle rahupäevi vanas eas.
Kuie valla külakool oli üldse üks vanemaid vallakoole Järva-Jaani kihelkonnas.

1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus andis talupoegadele võimaluse talude päriseksostmiseks, tõusis maarahva iseteadvus ning teadmistejanu. Muutus elu ka Kuie mail.

Koolikorralduse jaoks oli eriti tähtis 1866. aasta vallakogukonna seadus, mis vabastas vallad lõplikult mõisnike eestkoste alt ja jättis koolimajade ehitamise ning koolmeistri palga määramise vallavolikogu otsustada. Mõis pidi andma kooli ehitamiseks maksuta maa ja ehituspalgid.

Arvatavasti kerkis varsti peale seda ka Kuiel päevakorda uue koolimaja ehitamise küsimus. Igatahes kinkis Kuie mõisnik parun Engelhard 1868. aastal vallale 19 tiinu 288 ruutsülda (ligi 21 ha) maad “Kooli koha” nime all Vahemetsas. Ehitama kohe ei hakatud. 1901. aasta koolide inspektori aruandes on hoone vanuse ja ehitusmaterjali kohta märgitud: “puuehitus 1875. aastast”. Mõisa poolt antud palkidest ehitatud koolimaja valmis arvatavasti alles 1877. või 1878. aastal. Pastor J. Gebhardi aruandes konsistooriumile 10. maist 1878 kirjutatakse: “Uusehitusest on teatada, et Kuiel, kus vanast koolimajast enam ei piisanud, igas jaos suurepärane koolimaja on ehitatud”. Seega oli 1878. aastal uus koolimaja valmis.

Uus koolihoone ei meenutanud enam rehielamut. Selle ehitamisel lähtuti nüüd tsaaririigi poolt soovitatud üle-Venemaalistest tüüpprojektidest. Hoones oli suur 5 aknaga klassituba, koolmeistri 3-toaline korter köögiga, sahvrid, eeskoda ja garderoob.

Esimesed lapsed asusid esialgu kaheklassilises koolis õppima 1878. aasta oktoobris. Õpetajaks sai nüüd Jüri (Jürri) Saarmo Hanso poeg, “tallopoeg ja poismees”. Ta oli sündinud 1857. aastal (seega 21-aastane) ja hariduse omandanud Paide kreiskoolis.

Järgnevatel aastatel õppis koolis 45-78 õpilast vanuses 10-17 aastat. Enamasti oli õppijaid umbes 60. Poisse ja tüdrukuid oli enam-vähem võrdselt. Ligikaudu poole õpilastest moodustasid nn kordajad so leeriks valmistujad. Õpiti usuõpetust, eesti keeles lugemist-kirjutamist (kalligraafiat ja ortograafiat), rehkendamist, vene keeles lugemist-kirjutamist, geograafiat ja 4 häälel laulmist. Kooliaasta kestis tavaliselt oktoobrist aprillini, et karjalapsedki saaksid koolis käia.

Kool sai mõisalt ja vallalt aastas kokku 332 -554 rubla, kooliõpetaja palk oli sellest umbes 140 rubla, lisaks nn palgamaa. Kooli juurde rajati aed, kuhu mõisa poolt istutati ilupõõsaid. Maja ette pandi kasvama kased. Koolmeister ise istutas marjapõõsaid ja õunapuid.

Kui Jüri Saarmo 1888. aastal Väätsale isatallu tagasi läks, valiti Kuie õpetajaks Jaan Jaam (1859-1933). Jaan Jaam oli sündinud Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Eistvere valla Puiatu küla Näksi renditalus. Teadmishimulisel poisil õnnestus edasi õppida Põltsamaa kihelkonnakoolis. 1879. aastal sooritas ta Järva kreiskooli komisjoni ees kooliõpetaja katsed ja sai loa töötada õpetajana. J. Jaam täiendas oma teadmisi veel Rakveres vallakooli õpetajatele määratud täienduskursustel, kus ta tutvus ka vallasekretäri tööga, vallakohtu kirjadega. Ka need teadmised olid koolmeistrile vajalikud. Esialgu töötas Jaan Jaam Vao valla Mõisaküla koolis Virumaal, kus suhtles ka nn Väike-Maarja “parnassiga” – Jakob Liivi ja Jakob Tammega. Tihedad sidemed nendega kujunesid püsivaks ja õpetlikuks.

21. novembril 1887. aastal sõlmis ta “kontrahti” ehk lepingu Kuie vallaga ja asus 1888. aasta sügisest innuga tööle. Kuni 1892. aastani tuli tal täita ka vallasekretäri ülesandeid. Jaan Jaama täitis hoolikalt kõiki ülesandeid, kuigi tööd oli rohkesti. Koolitöö leiti tema ajal olevat heal tasemel. Kontroll oli aga väga tihe: revideerimas käis pastor, mõisahärra, aga ka koolivanem. Koolivanemaks oli kohalik külamees, kes iga nädal kohal käis. See näitab, et kohalik omavalitsus st vald pidas lastele koolihariduse andmise kvaliteeti tõesti väga oluliseks. Kontrolliti pühakirja tundmist, laulmist, lugemist.

Ka Jaan Jaama ajal õppis Kuiel keskmiselt 60 õpilast, 1903. aastast üle 40. Lapsi käis jalgsi koolis ka 5-6 versta kauguselt. Talvel ööbis osa kaugematest taludest tulijaid koolis – selleks oli koolmeistri toas “liikuv ase”. Kool oli 3-klassiline. Kuni 1886. aastani olid koolilaste tahvlid, krihvlid ja suled valla poolt; peale selle toetas vald ka vaesemaid. Õppeained jäid põhimõtteliselt samaks, kuid vene keel muutus 1893. aastast kohustuslikuks. Sellel alal tuli õpetajal end täiendada. Juba oma kooliajal oli ta omandanud saksa keele oskuse. Kui algas venestamise aeg, õppis kursustel ära ka vene keele. Vastasel korral poleks ta muidugi saanud õpetajaks jäädagi.

Õpetaja kohustuste hulka kuulus ka õpilastele ning mõisatöölistele palvetundide pidamine suurte pühade eel ja laupäeviti. Kirikuõpetaja abilisena tuli tal lapsi ristida ja surnuid matta.

Silmaringi avardamisele aitas kaasa usin läbikäimine naaberkoolide õpetajatega. Koolmeister Jaan Jaam osales aktiivselt seltskonnaelus, juhatas laulukoori. Laulukoor esines kirikus ja suurte pühade ajal koolimajas jumalateenistustel. J. Jaam mängis ka orelit ja viiulit. Kõige selle jaoks tuli noote muretseda. Neid vahetati naabritega ja kirjutati ümber. Koolimajas peeti pidusid, etendati näidendeid, olid tantsuõhtud. Kuni 1916. – 1917. aastani täitis koolimaja ka rahvamaja ülesandeid.

1913. aastal loeti õpetaja palgaks 393.50 rubla, millest rahapalk moodustas u 160 rubla, küte ja valgustus 108 rubla, korstnapühkimine ja põrandapesemine 9.50. Eraldi maksti “peldikute puhastamise ” ja õppevahendite muretsemise eest.

Koolitalu pidamine nõudis õpetajalt samuti hoolt. Oma osa nõudis põllutöö: sügisene viljakoristamine, rehepeks. Koolmeister propageeris talupidajate hulgas ühisuste, seltside loomist. Jaan Jaam täiendas oma põllundusalaseid teadmisi igal võimalusel – võttis kuulda eesrindlike talunike soovitusi, luges ajalehti-raamatuid, tellis ajakirju “Valgus” ja “Rodina”. J. Jaam omas mitmekülgseid käsitööoskusi, näiteks köitis raamatuteks ajalehe kaasanded.

1892. aastal abiellus J. Jaam kohaliku neiuga. Nende peres oli neli last, kes kõik omandasid keskhariduse. Seega oli Kuie kooli õpetaja Jaan Jaam oma aja tüüpiline koolmeister, tõeline ”maasool”.

Uue õpetaja ametisseasumine tõi kaasa muutusi ka koolihoone ilmesse. Tõenäoliselt 1880. aastate lõpus krohviti klassituba – naabruses asuvas Einmanni koolis oli seda tehtud 1887. aastal ja ega naabritest tohtinud viletsam olla. Millal koolihoone rõhtlaudadega vooderdati, vajab veel selgitamist. Esimese maailmasõja puhkemisega saabusid Kuiele rahutud ajad – tehti evakueerimisplaane, koolimajja majutati sõdureid.

1916. aastal toimus vallas positiivne muutus – ehitati Tamsalu-Paide kitsarööpmeline raudtee, mis võimaldas nii koolmeistril kui külarahval rohkem ringi liikuda.

Eesti Vabariigi ajaks oli kool uute vajaduste ja rohkete õpilaste jaoks väikseks jäänud ning see otsustati üle viia ruumikamasse Kuie mõisa häärberisse. 1923.aasta sügisel lõpetaski Kuie külakool oma tegevuse. Vana koolimaja Vahemetsa ääres jäi vana õpetaja elukohaks. Jaan Jaam käis siit veel uues koolis tunde andmas kuni 1925. aastani, siis jäi ta pensionile. Esialgu elas ta oma talus veel rentnikuna, 1930. aastal sai sellest tema päris tõeline kodu. 1933. aasta mais Jaan Jaam suri.

Niisiis töötas Kuie külakoolis ainult 2 õpetajat: esimesed kümme aastat Jüri Saarmo ja järgnevad 33 aastat Jaan Jaam. Viimatimainitust sõltus nii õpetuse andmine koolis kui ka kohalik seltsielu. Mõlemas vallas oli ta edukas ja aktiivne.