Naistevälja

Naistevälja küla on mainitud esmakordselt 1379. aastal ning tema nimi on olnud Naystenvilghe, 1637. a. Naystawelli, 1711. a. Naisteweljalt. Küla on rahvasuus nimetatud ka Järvajõe ning Välja (1726 Welli, 1958 Välja) külaks. Osalt kuulus Väike-Maarja kihelkonda. Ühe jutu järgi saanud küla omale nime, kui küla mehed ühes kauges sõjas kõik surma saanud, naised aga hakanud põldu harima. Rahvasuus kutsutakse küla ka Neitsiväljaks või Neitsinurmeks.
Naistevälja põlistalud on välja ostetud omaaegse Järvajõe rüütlimõisa maadest, mis alates 1839. aastast oli Porkuni mõisa kaasmõis. Küla jääb Ambla kihelkonna territooriumile, kuid osa külarahvast oli Väike-Maarja koguduse liikmed. Hiilgeajal oli külas 37 majapidamist.
Naistevälja külas kultuuriliseks keskuseks ja lahutamatuks osaks külakogukonnast oli saja nelja aasta jooksul Järvajõe Algkool (1856 – suleti 1. 09. 1960). Selles aja jooksul oli koolil vähemalt 22 õpetajat, kes kõik olid isiksused, kes oskasid ja suutsid noortele eluks õpetlikku kaasa anda. Omaette koolihoone ehitati Järvajõe Algkoolile (ilmselt 1870), mis läks maksma 501 rubla 5 kopikat, millest 100 rubla tuli kohalike inimeste annetustest. Koolile oli antud valla poolt rendile ka 36 tessatiini maad, mille renditasuks arvestas vald aastas sada rubla, kuid seda õpetajalt sisse ei kasseeritud, vaid see oli koolmeistrile lisatasuks tema rahapalgale. 1908. a. ehitati uus koolihoone Järvajõe Algkoolile. 1925. aastal ehitati Järvajõe koolile kõrvalhoone, mis 1936. aastal läbis kapitaalse remondi, mille käigus sai kool uue katuse.
Juba 1929 asutati Naistevälja külas Põllumeeste Kogu. 18.-19.02. 1929 võtsid Naistevälja küla Põllumeeste Kogu esindajad (A. Sepman, H.Roosmann, E. Uudemets) osa VI üleriigilisest Põllumeeste Kongressist Tallinnas. 23. 05. 1923 asutati Naistevälja külas masina-rehepeksuühistu (Naistevälja Masinatarvitajate Ühisus), mis toimis kuni 1937. aastani. Masinaühistu omas lokomobiili “Marshal” (osteti 1922), rehepeksumasinat Floter (osteti 1922), sindlimasinat (osteti 1923), servikkividega jahuveskit (osteti 1923) ja turbapurustajat. 1937 loodi Naistevälja-Järvajõe Masinatarvitajate Ühing Järvamaal, mis eksisteeris kuni nõukogude võim selle sund likvideeris faktiliselt alles peale teist maailmasõda. Ühistule osteti 1937 uus Rootsi rehepeksumasin “Munktells” ja traktor “Fordson” (võetud pangalaen kustutati ühistu poolt 1937-1939). Naistevälja külas oli Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Salk (10-15 liiget külaelanikest), pritsimeeste salgal oli küla rahva poolt ostetud hobuvankriga veetav tuletõrjeprits. Naistevälja küla ehteks oli kuni 1947. aastani mäeveerul seisnud hollandi tüüpi puust tuuleveski, mis teise maailmasõja järel vist õnnetu tulekasutuse tõttu hävis. Naistevälja külas on ikka olnud ettevõtlike inimessi, kuid vahel pole nende ettevõtmised päris edukad olnud: nii prooviti ühes talus panna käima koorekompvekkide- ja limonaadi tootmist (selleks võetud suured pangalaenud viisid talu pankrotti).
Naistevälja küla Juhani taluga on seotud Eesti Vabariigi kaitseminister 1994-1995 ja Eesti Vabariigi kaitseväe sõjaväediplomaat Enn Tupp (sünd. 1941), kelle tädi oli Juhani talu peremehe Valter Jervmanni (alates 1939 Järvelaid) naine Meeta (sünd. Tupp). 1958-1960 ja 1966 suved veetis Enn Tupp just Naistevälja külas Juhani talus, kus oli talu perenaiste vanaperemehe Mart Jervmanni tütarde Anna ja Maali Jervmanni hoole all.
1948. aastal toimus Naisteväljal sundkollektiviseerimine ja sündis kolhoos, kus esimeseks esimeheks pandi nooruke Helmuth Aasa, kes oli just isa surma järel saanud Naistevälja küla Veski talu peremeheks. Hiljem sai sellest kolhoosist Põdrangu sovhoosi osakond, seda suure majandi osakonda juhtis kuni pensioneerumiseni oma küla mees H. Aasa ja hiljem juba sovhoosi viimases faasis tema poeg Tiit Aasa. Helmuth Aasa oskas kolhoosi-sovhoosiametites mõelda oma külale ja ei kartnud ise näiteks külateed siledaks hööveldada- või midagi muud küla heakorra heaks teha.
Tänapäeval, aastal 2016 elab Naistevälja külas 32 inimest.

Naistevälja külast on pärit ka Verner Hans Puurand.
Verner Hans Puurand (kuni 7. märts 1938 Puurmann; 14. september (vkj)/ 27. september 1904 Joaoru, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 12. juuni 1983 Brisbane, Austraalia) oli Eesti sõjaväelane (mereväe vanemleitnant, alates aastast 1974 mereväekapten) ja riigimees (Eesti Vabariigi Valitsuse minister eksiilis 1973–1983).

Haridus- ja teenistuskäik
• 1924 lõpetas Narvas gümnaasiumi ja astus Sõjakooli mereväeklassi
• 1928 lõpetas Tondi sõjakooli mereväe nooremleitnandina ja asus teenima mereväkke
• 1935–1937 allveelaev Kalevi komandöri abi
• 1939–1940 allveelaev Kalevi komandör
• 1942–1944 Leetses Saksa Abwehrnebenstelle Revali luurekooli ülem
• 24. veebruar 1974 – ülendatud mereväekapteniks
• 3. aprill 1973 – 24. august 1977 Vabariigi Valitsuse eksiilis minister
• 24. august 1977 – 12. juuni 1983 Vabariigi Valitsuse eksiilis majandusminister

Tamsalu vallas Naistevälja külas asub Verner Puuranna talukoht (Võidumetsa). Oktoobris 2006 tegid Tamsalule linna nime andmise kümnenda aastapäeva peol 19 ettevõtet ja eraisikut Verner Puuranna mälestuse jäädvustamiseks annetuse, projekti toetas Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Mälestusmärk Naistevälja külas avati 25. juunil 2014.