Sääse alevik

Sääset on mainitud alles 1923. aastal. Alevik on tekkinud Sauvälja küla Sääse talust, mille David Julius Limberg ostis 1870. aasta paiku Põdrangu mõisnikult. Maatükkide juurde ostmisega moodustus suurtalu, millele rahvas pani nimeks Sääsemõisa. Limbergil oli ka lubjatehas ja pärast II Maailmasõda loodi Sääsele Põdrangu sovhoosi osakond. 1970. aastatel on nimekirjas Sääse asundina, mis 1977. a. nimetati alevikuks.
Asulas on endise Põdrangu sovhoosi peahoone (1974–75) ja linnukasvatuskeskus (Tamsalu linnuvabrik). Huviväärne on ka eramuks ümberehitatud, juugendstiilis endine härrastemaja (1912–13). Nüüdse aleviku kohal olid 19. sajandil Tamsalu mõisa Sääse karjamõis (Arkly) ja Sääse saunaküla. Dawid Julius Limbergi (1845-1913) peetakse Tamsalu lubjatööstuse rajajaks. Tema haldas XX sajandi algupoolel ka Kaarma ja Sääse mõisaid. Ehkki Tamsalu mõis rajati juba keskajal (esimesed teated pärinevad 1512. aastast), jäi see järgnevatel sajanditel vähese põllumaaga mõisakeseks, kus elanikke oli alla saja. Mõnda aega oli Tamsalu ühiste omanike kaudu seotud Moe mõisaga. Ka iseloomustab Tamsalu mõisa sage omanike vahetus. 19. sajandi jooksul nimetatakse valdajatena von Löwensterne, von Wendriche, von Harpesid. 20. sajandi algupoole kuulus mõis Elisabeth Ueksküll-Güldenbandtile, kes ise elas Riias, 1898. aastast elas mõisas aga rentnik Motitz Ueksküll-Güldenbandt. Peale Sääse abimõisa nimetatakse Tamsalul veel tol perioodil Händliku karjamõisa. Sääse karjamõis oli pigem suvemõis, mis kandis esindusfunktsiooni. Sellele viitab säilinud hoonestus – elumaja, kelder, abihoone (tõenäoliselt tall-tõllakuur + ait), eelkõige aga mõisamaja esinduslik arhitektuur, mille autoriks loetakse tuntud Tallinna arhitekti E. Kühnerti.
Sääsel asub praegu Tamsalu valla hooldekodu ja Tamsalu lasteaia Krõll üks osakond.
Sääse alevikus oli 2016. aastal 391 elanikku.