Kaarli mõis (Karlshof)
Kaarli mõisnikest
Kaarli oli Saksi mõisa kõrvalmõis, suurusega 382 tiinu (1904). 1776. a ostis Kaarli mõisa Peter von Müller oma isa Carl Gustav Von Mülleri käest koos Piilu küla ja koos kõrtsiga ning kõrvalmõisa Lilienshofiga, hinnaks 6000 rubla. Kaarli mõisa suuruseks jääb 2 5/12 adramaad.
- aastal müüs major Peter von Müller Kaarli mõisa koos Lilienshofi ja Piilu külaga haagikohtunik Otto Fabian Uexküll-Güldenbandile hinnaga 6000 rubla.
- aastal pantisid vennad oobrist Otto Daniel Alexander ja major Carl Gustav Peter Uexküll-Güldenbandid Kaarli ja Saksi mõisad 90 aastaks leitnant Jacob Gustav Friedrich von Baggehufwudt`ile. Tema maksis mõisade eest 100 000 hõberubla + 7000 hõberubla inventari eest.
- aastal muudeti pandileping pandiostulepinguks ja mõisa omandas Jacob Gustav Friedrich von Baggehufwudt.
Eestima Ülemkohtu otsusega Krediitkassa nõudel pandi 1825. aastal 1820 aastal surnud Jacob Gustav Friedrich von Baggehufwudti pärijale kuuluvad Saksi ja Kaarli mõisad avalikule müügile.
Mõisad omandas krahv Peter von Manteuffel pärusomandiks. Ta suri 26.04.1842 ja tema pärija, tema lesk Louise Elisabeth krahvinna Manteuffel (sünd. vabaprili Uexküll-Güldenband) ja lapsed koostasid üleandmislepingu, mille järel sai Kaarli mõisa tema lesk Helene Louise Elisabeth krahvinna Manteuffel.
Kui krahvinna von Kotzebue (s. krahvinna Manteuffel) 28.05.1902 suri, päris mõisad (Saksi, Vasivere, Jõepere, Kaarli) tema surnud tütre Maie Agnese tütred Margarethe Louise von Brevern ja krahvinna Helene von Taube.
Kaarli mõisa suurus oli 1904. aastal 328 tessatiini ja maksis 20 000 rubla. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai Kaarli mõisa Margarethe Louise von Brevern.
Eesti Vabariigi maaseadusega aastal 1919 mõis riigistati.
Andmed: EAA katastrite register
Mõisa praegune asukoht on Vahakulmu küla. Mõisa peahoone pole säilinud, kohta märgib vaid laut, mis on hiljem ehitatud, 1929. aastal. Ka elumaja on uus.
