Linnape mõis
Linnape küla on esmamainitud 1564. aastal, kuid rüütlimõis rajati sinna alles 17. sajandil, 1617. aastal. Linnape kõrvalmõis oli Rägavere (Reggafer), poolmõisana eraldati 1824. aastal Linnapest Lehtmetsa (Lehtmetz), kuid omanikud jäid samaks, kelledeks olid von Derfeldenid. Linnapel oli üks karjamõis Märjandi (Merjandes), millest pole tänapäevaks säilinud isegi mitte varemeid.
Alates 1860. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus Linnape mõis von Baumgarteni suguvõsale. Mõisa ostis ära Gotthard Herman Ferdinand von Baumgarten. Mõsate võõrandamise ajal oli Linnape mõisa omanikuks eelmise valdaja poeg Constantin von Baumgarten.
Von Baumgartenite ajal, 1864. aastal , ehitati ka osaliselt tänaseni säilinud kahekorruseline puidust historitsistlik peahoone. Omapäraseks muudavad selle omalaadsed puidust aknaraamistused ja räästakaunistused. Ainulaadne on ka kaunistustega välisuks. Säilinud on üksnes hoone parempoolne osa. Veel hiljuti kasutas hoonet Linnape külaselts.
Suurest puidust peahoonest, mis ehitati 1864. aastal on säilinud ebamäärane ümberehitatud osa, tõenäoliselt põles mõisahoone vasaktiib 1905. aastal maha. Parempoolses otsafassaadis oli kõrge kahepoolne valgmiku ja tahveldisega välisuks. Ukse kohal oli konsoolidele toetuv horisontaalne frontoon.
Säilinud on mõned kõrvalhooned, needki varemeis. Lameda viilkatusega tall oli pikem krohvitud seintega paekivihoone. Osa sarikajalgu olid kunstipäraselt tahutud. Esifassaadi keskel paiknes sügav ulualune. Kahel pool ulualust paiknesid seintes segmentaalaknad.
Viilkatusega ait oli lihtne krohvitud paekivihoone. Nurgad olid lahendatud lihtsate nurgaliseenidena. Laudad moodustasid sisehooviga nelinurga. Väljapeetud vabakujunduslik park oli keskmise suurusega. Peale peahoone juures asuvate väljakute oli pargis teisi väiksemaid avatud alasid.
20. saj. algul ostis mõisa Talurahva Pank ning jaotas taludeks.
Pärimustes räägitud Linnape ja Rägavere mõisa alusest ühendavast salakäigust pole aga keegi jälgegi leidnud, kuigi on huvilisi, kes on seal kaevamas käinud.
Linnape külas sündis 1866. aastal õpetaja ja luuletaja Mihkel Neumann. 1926. aastal jõudis lugejateni „M. Neumanni luuletuste kogu I. Järva lauliku ammuunustatud lugulaulud uuesti kokku korjatud ja mineviku mälestuseks välja antud“. Mihkel Neumann lävis tihedalt ka Juhan Liiviga.
Linnape mõisnikud
Linnape küla on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1564.aastal Linopä nimega. Selle läänistas kuningas Gustav Adolf Matthias Stut`ile (Staudt), kes suri 1631.aastal, ajal, mil sinna rajati mõis. Mõis liikus edasi meesliinipidi (fideikomiss). 1651.aastal oli mõisa omanik Hermann Husen. 1657.aastal valdasid mõisat Matthias Studeni pärijad. Restitutsioonikomisjoni otsusega 1687.aastal läks mõis kroonule. 1700.aastal oli mõisa rentnikuks major Georg (Jürgen) von Stahl, kes suri 1720.aastal. Vennad oobristleitnant Carl Gustav von Stahl kandsid 1727.aastal mõisa rendiõigused üle oma kolmandale vennale major Otto Hermann von Stahlile. Viru-Järva meeskohus konfirmeeris selle 29.03.1731.aastal.
24.04.1749 lepinguga loovutas Rootsi teenistuses seisev ooberstleitnant Otto Hermann von Stahl mõisa väljaostuõigused õuejunkur Nils von Staudenile, tema omakorda loovutas leitnant Friedrich von Stahlenile.
06.03.1807 sõlmiti Beata Dorothea von Derfeldeni (sünd. Lantinghausen) pärijate vaheline kokkulepe, et tema alaealisele pojale Carl Paul von Derfelden`ile jääb Linnape mõis maksumusega 22 800 hõberubla. 1916.aastal pantis Carl Paul von Derfelden Linnape mõisa assessor Berend Georg von Bielsky`le kümneks aastaks hinnaga 100 000 bankorubla. Pandileping muudeti pandiostulepinguks 24.06.1820.aastal.
Berend Georg Bielsky pantis 31.10.1824 Hans Michelsonile Linnape juurde kuuluva Lehtmetsa küla ja raieõiguse Albu metsas kümneks aastaks alates 30.03.1825 hinnaga 15 000 rubla, sellest 500 inventari eest. 1828.aastal pantis von Bielsky Linnape mõisa Friedrich Adolph von Dellingshausenile ilma Michelsonile panditud Lehtmetsa külata ja Pruuna mõisalt immissiooniks saadud viie adramaaga Ojakülas. Hind oli 90 000 bankorubla. Pandileping muudeti ostulepinguks 16.04.1838.aastal.
Kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshauseni, kes suri 26.03.1839 ja tema naise Karoline Elisabethi, kes suri 30.12.1939, pärijatevahelisel kokkuleppel jagamisakti järgi 12.03.1840 järgi sai Loobu ja Läsna mõisad kindralleitnant, kindraladjudant Johann Eduard von Dellingshausen. Erukaardiväe staabirittmeister Friedrich von Dellingshausen sai Linnape, Põriki, Pruuna, Rägavere ja Räsna mõisad päritud omandisse.
Ostulepingu 19.05.1860 järgi omandas Linnape ja Rägavere mõisad kindralmajor Gotthard Hermann Ferdinand von Baumgarten hinnaga 83 000 hõberubla.
Kinnitusjaoskonna ülema otsuse põhjal 22.12.1893.a. liideti Linnape mõis Rägavere mõisaga ning tekkis uus mõis – Linnape, mille omanik oli Gotthard Hermann Ferdinand von Baumgarten. Ta suri 28.03.1905.a. Pärijateks olid lesk Anette Auguste von Baumgarten (sünd, vabapreili von Wrangell) ning nende lapsed: Konstantin Karl, Ferdinand, Anette Elisabeth ja Elisabeth Henriette Barbe von Baumgarten. Üks tütardest, Anette Elisabeth suri 12.01.1912 ning mõttelise osa Linnape mõisast päris tema ema Anette Auguste von Baumgarten. 10.12.1918 suri teine tütar, Elisabeth Henriette Barbe ja jälle päris mõttelise osa Linnape mõisast tema ema Anette Auguste von Baumgarten.
Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile.
Allikas: EAA katastrite register
