Põdrangu mõis
Esimesed teated Põdrangu mõisast (saksa k Pöddrang) pärinevad 1583. aastast. 20. sajandi algul kuulus mõis von Harpede aadliperekonnale, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Reinhold von Harpe. Mõisasüda koos ümbruskonna maaga oli tema rendil kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastani.
Mõisa puidust peahoone ehitati arvatavasti kahes järgus. Pikk ühekorruseline osa pärineb tõenäoliselt 19. sajandi algusest; 1862 pikendati hoonet selle vasakusse otsa kahekorruselise osa lisamisega. Kaasajal on hoone ümber ehitatud ja kasutusel korteritena. Hoone välisilme on muutunud katusekorrusele rajatud arvukate väljaehituste näol.
Mõisas algselt paiknenud suurest hulgast kõrvalhoonetest on enamik kas hävinud või tundmatuseni ümber ehitatud.
Tänane omanik on Põdrangu Põllumajandusühistu.
Põdrangu mõisnikud
1476. aastal on Põdrangu (Hof Podernes) kohtulikult üle antud vendade Hindrich ja Engelbrecht Rebuck`i poolt Hermann von Gylsen`ile. See on esmakordne Põdrangu küla mainimise aasta kirjalikes allikates. 1540. aastal on märgitud küla nimeks Podernas, 1583. a. aga mainitakse juba mõisat, mis on kuulunud Johann Gylseni pärijatele, keda märgitakse 1581. a. surnud olevat. Gylseni poeg oli langenud Koluvere all. Mõis läks pärast seda kolme väimehe kätte, kes jagasid mõisa nii, et Põdrangu sai Frantz Althöbling, kes ka veel 1595. aastal on olnud mõisa omanik.
1616. a. on mõis langenud võlausaldajate kätte, kes müüsid mõisa Frantz Althöblingi pärijatele. 1630. aastal andis Anna Wenck (Hans Olthövingsi (Althöblingi) naine) oma poja Joachim Friedrich Striecki nõusolekul mõisa Johann Wohgreve`le. Johann suri peale 1645. aastat ja mõis kuulus 1649. aastal tema pärijatele, sealhulgas tema õele Anna Wohgrevele.
1656. aastal olid mõisaomanikud perekond Stryck, kellede juures elas ka Anna Wochgreve. 1663 – 1678 on mõis kuulunud Johann Friedrich Stryck`ile. 26.03.1684. a. on Eestimaa ülemkohtu otsusega mõis antud Wilhelm von Ruden`ile. Aastal 1705 on Gideon von Fock pantinud Põdrangu mõisa Otto von Uexküll`ile.
10.03.1711 oli sõlmitud pärandvara jaotamise leping, mille järgi 1710. a. surnud Liivimaa armee kindraladjudant Gideon von Fock oli sõlminud kokkuleppe. Selle järgi oli mõisa pärinud tema poeg Hans Heinrich von Fock.
Eestimaa ülemmaakohtu otsusega oli 05.03.1734 Hans Heinrich von Fock müünud mõisa Jacob Johann von Tiesenhausen`ile, kes aga suri 1749. aastal ning 1750. aastal oli tema lesk Gertrude Wilhelmine koos lastega mõisa pärinud. Pärandvara jaotati järgmiselt: poeg Magnus Dettloff von Tiesenhausen sai pool Porkuni ja Põdrangu mõisatest ja teine poeg Jacob Johann sai teise poole Porkuni ja Põdrangu mõisatest.
Juba 1756. aastal müüs Jacob Johann oma mõttelise poole nii Porkuni kui ka Põdrangu mõisatest oma vennale Magnus Dettloff von Tiesenhausenile, hinnaks 23 000 rubla. Aastal 1799 pantis kammerhärra Magnus Dettloff Porkuni ja Põdrangu mõisad Friedrich von Ungern-Sternbergile 90 aastaks, lisakohustusega maksta pantijale (Magnus Dettloffile) eluaegselt 9000 rubla aastas ja surmale järgnevalt viie aasta jooksul tema pärijatele. Pandihinnaks kujunes 150 000 rubla. Panditud mõisad omandas juba nelja aasta pärast avalikul müügil Karl Gustav von Baumgarten hinnaga 153 000 hõberubla. Tema aga suri 1807. aastal ja tema pärijad loovutasid10.09.1832 Põdrangu mõisa pandi meeskohtu assessor Adolph von Borge`le. Sellesse lepingusse kuulusid ka Loksa, Sauvälja, Vistla külad, Otti talu (Ottische Gesinde) kui ka hajaküla Alupere (Wistinghausen).
1840. aastal läks pandivaldus pandiloovutuslepinguga kreisisaadik Aleksander von Harpe valdusesse, kes suri 1869. aastal ja pandivaldus läks pärimise teel edasi tema pojale kihelkonnakohtunik Aleksander Julius Georg von Harpe`le. 21.01.1883 kinnistati Põdrangu tema pärusomandiks.
Aleksander Julius Georg von Harpe suri 25.03.1909 ning mõisa päris samal aastal tema poeg Reinhold Ernst Joachim von Harpe, kellelt 25.10.1919 mõis Eesti Vabariigile maaseadusega võõrandati. Pärandisumma ulatus 70 000 rublani. Pärast maaseaduse vastuvõtmist jäi Reinhold Ernst Joachim von Harpe Põdrangu mõisa rentnikuks.
Allikas: EAA katastrite register
