Moe mõis

Esmateated mõisast pärinevad 1500. aastast. 1886. aastal ostis mõisa eestlane Jakob Kurberg. 1887. aastal alustas ta Moele piiritusevabriku rajamist.

Moe mõisa viinavabrik oli Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti õlut. Valmistati ka peenviina. Pärast 1908. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks hoone arhitektuuris praegu domineeriv betoonist ülaosaga retifikatsioonitorn. Historitsistlik, 1-korruseline, imposantne tumedatest maakividest hoone. Kaetud kõrge viilkatusega. Katusekorrus väljaehitatud. Fassaadid dekoreeritud historitsismile omaselt rusteeritud dolomiidist nurgaliseenidega ja avad valgete dolomiitpiiretega.
Moe mõisa viinaköök on ajalooliselt seotud piiritusetootmisega. 17. sajandi lõpust andmeid õlle valmistamisest. Moe viinaköögi esmamainimine vanades ürikutes on 1794. aastal. 1836. aastal avaldatud Ambla kihelkonna statistilisest kirjeldusest selgub, et Moel enam viina ei põletatudki. Taas hakati piiritust tootma Moel 1887-88, kuid siis juba uutes hoonetes.

18-19. sajandi vahetusest erandlikuna säilinud, lihtne 2-korruseline, massiivsetes vormides, liigendamata fassaadidega paekiviehitis, mida katab viilkatus. Hoone on viimistletud krobelise pritskrohviga. Dekoratiivsust lisavad valged nurgaliseenid ning akna- ja uksepiirded. Alakorrus osaliselt võlvitud.
Moe mõisa viinavabriku abihoone on ehitatud 19. sajandi 80-ndatel aastatel. Tõenäoliselt hiljem ümberehitatud ja tehtud juurdeehitusi. Historitsistlik, 1-korruseline, imposantne tumedatest maakividest hoone. Kaetud madala viilkatusega (hilisem rekonstruktsioon). Fassaadid dekoreeritud historitsismile omaselt rusteeritud dolomiidist nurgaliseenidega ja avad valgete dolomiitpiiretega.

Härrastemaja oli olnud tõeline pärl baltimaade puitarhitektuuriga mõisahäärberite seas. Oli pikk hoone madalate lagede, õlgkatusega ja torniga ühes otsas. Verandad olid kahel pool maja. Puud istutati majale lähedale. Hoonest on säilinud vaid välistrepid ja 3 põlispärna teiste lehtpuude seas. Säilinud on esiväljaku ääres olnud kaaristuga aidahoone.

Materjalid:
Kultuurimälestiste riiklik register: Moe mõisa viinavabrik
Kultuurimälestiste riiklik register: Moe mõisa viinaköök
Kultuurimälestiste riiklik register: Moe mõisa viinavabriku abihoone
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus

Moe mõisnikest

Esmateated Moe mõisast pärinevad 1500. aastast, kui mõis kuulus perekond Rothas`tele. Mõisa esimene omanik on olnud Hermann Rothas. 1566. aastal kuulusid Moe küla (Muddis) koos samanimelise mõisa ja Koluotsa küla (Koulas, Kollotz) Peter Rothasele, kes aga vaenlase poolele üle läks ja kaotas kogu oma vara. Mõis ja nimetatud külad võeti temalt ära kroonule ja ühendati Purdiga.

Edasi läks mõis Jacob Pontusson de la Cardie`le (s. 1583, surn. 1652), kes vahetas 1623. aastal Reinhold Lode`ga Kolga mõisa juures asunud väikese mõisakese Korps (Hirvli) koos veskiga Moe mõisa vastu. Tema pärijate käes oli mõis ka reduktsiooni ajal 1688. aastal.

1680. aastal päris mõisa Lodedelt Otto von Lode poeg Röttger von Lode. 1684. aastal oli ta pantinud mõisa Tallinna kodanikule Claus Nottbeck`ile. Pandilepingut pikendati 1694. aastal. 1690. aastal loovutas Claus Nottbeck Moe mõisa kaheks aastaks  major Gotthard Friedrich von Klebeck`ile. 1720. aastal on mõisa valdajaks märgitud Clausi poeg Claus Johann von Nottbeck (sünd. 14.08.1689, surn. 04.11.1735), kes oli Tallinna raehärra. Temale kuulusid ka Imastu, Tamsalu ja Einmanni mõisad.

1736. aastal müüsid Claus Johann von Nottbecki  pärijad  mõisa edasi lesestunud kontradmirali prouale Agneta Cosslerile (sünd. Burchard), mille eest ta maksis 9300 riigitaalrit. Veel Agneta Cossleri eluajal märgitakse mõisaomanikena tema tütreid Catharinat (surn. 1753), kes abiellus ooberst Samuel Karkettel`iga ja Dorothea Brask`i. Catharina tütar Dorothea Helena von Karkettel, tuntuma nimega Halliborten, päris pärast ema surma Moe ja Tamsalu mõisad väärtusega 10 000 rubla.

Dorothea Helena Karkettel suri 1773. aastal ja 1778. aastal on pärijatena kirjas tema kolm tütart: Anna Justina, Agneta Dorothea ja Margaretha Helena. Tütarde isa, Jakob Johann von Wengen gen Lambsdorff suri 1770. aastal ja lesk abiellus Otto Reinhold Yhrmann`iga, kes nüüd lese alaealiste tütardega mõisate pärast protsessima hakkas.

Eestimaa Ülemmaakohtu otsusega 24.03.1777. a. langesid mõisad Wengen gen Lambsdorff`idele. Pärijate eestkostjad müüsid 1778. aastal Moe ja Tamsalu mõisad assessor Arend Wilhelm von Taubele 32 000 rubla eest. 1782. aastal pani Eestimaa Ülemmaakohus Arend Wilhelm von Taubele kuuluvad mõisad avalikule müügile. Ostjaks oli  22 500 rubla eest maanõunik Jacob Heinrich von Schwengelm. Maanõunik omakorda loovutas mõisad kindralleitnant Georg Johannes von Friesellile, kes suri 1788.aastal ja pärijaks oli 1802. aastal tema tütar Elisabeth Charlotte Dorothea von Löwenstern, (sünd. 22.03.1780, surn. 18.06.1853), kindralleitnant Georg Johan von Friesel`i ja Magdalena Elisabeth von Essen`i tütar, kes oli abielus major Karl Johan Ernst von Löwenstern`iga (sünd. 17.10.1774, surn. 28.04.1805). Tema oli ka Vohnja ja Tamsalu mõisate omanik. Elisabeth oli teise abielu järgi von Wendrich. Ta müüs Moe mõisa küljest Valgma karjamõisa meeskohtunik Gideon Ernst von Fockile Tapalt 7000 bankorubla eest.

Pärast leitnant Georg Friedrich Wilhelm von Wendrichi surma 03.11.1844 koostati loovutus- ja pärandusejagamise leping lese Elisabeth Charlotte Dorothea von Wendrichi  ja laste vahel. Elisabeth loobus oma eluajal Moe ja Trilli mõisatest oma poja, suurtükiväe staabikapten Georg Nikolai Wilhelm von Wendrichi (sünd. 25.10.1811, surn. 31.12.1872) kasuks. Mõisa väärtus oli 29 428 + 2000 (inventar) hõberubla.

08.03.1852. a. müüs Georg Nikolai Wilhelm Moe karjamõisa Trilli ilma Peebo talukohata ning hajaheinamaaga Jõevälja riiginõunik dr. Gustav von Ehrenbusch`ile hinnaga 3000 hõberubla. Suurtükiväe staabikapten von Wendrich müüs 1872. aastal Moe mõisa haagikohtunik Karl von Wrangell`ile 50 000 hõberubla eest.

Eestlane Jakob Kurberg (sünd. 09.04.1837 Palmses, surn. 27.04.1907 Moel) ostis mõisa 1886. aastal 60 000 hõberubla eest. Mõisa pärisid tema pojad Arved Johannes Kurberg (sünd. 10.06.1881, surn. 09.11.1933) ja Ewald Oskar Kurberg (sünd. 17.06.1884, surn. 27.06.1932).

Mõis riigistati 1919. aastal maaseaduse järgi Jakob Kurbergi pärijatelt.

Andmed:
EAA.1674.2.78
EAA.1674.2.148
EAA.1674.2.123
EAA.1674.2.215
„Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589“ Paul Frhr. Von Ungern Sternberg, Reval 1915.
„Die Musterregister der Estländischen Adelsfahne von 1584 und 1586“ Jakob Koit 1975.
„Die Estlandliste des liber Census Daniale“ Paul Johansen 1933.
Ajalooarhiivi katastrite register