Kalle mõis

Kalle mõisnikest

Kalle poolmõis eraldati Nõmmkülast 1753. aastal ja assessor Fabian Otto von Derfelden pantis selle 06.03.1753 Tallinna Linna kodanikule ja kaupmehele Micael Meyerile 90 aastaks hinnaga 900 rubla. Micael Meyer koostas pandiloovutuslepingu 20.03.1756 ja sellega loovutas oma pandiõiguse Kalle mõisa peale major Fromhold van Knorring´ile 1200 rubla eest.

Järgmine omanik Kalle mõisale oli lipnik Otto Reinhold von Yhrmann, kes pandiloovutuslepingu alusel mõisa endale sai, makstes 1500 rubla. Kuna mõis oli panditud 90 aastaks, siis edaspidi mõis vahetaski omanikke pandiloovutuslepingute alusel.

Järgmine lepingu  alusel mõisa omanik oli kapten Magnus Johann von Buddenbrock, saades mõisa oma valdusse 22.11.1765.Ta maksis 4000 rubla. Kapten von Buddenbrock loovutas Kalle mõisa pandiõigused parun Otto Reinhold von Saltzale hinnaga 4000 rubla. Von Saltza loovutas 12.04.1793 Kalle pandimõisa assessor Berend Ludwig von Klugenile. Maksta oli vaja 11 000 hõberubla.

Pandiloovutuslepingud jätkusid. Järgmisena loovutas von Klugen pandimõisa rittmeister Alexander Daniel von Villebois´ile. See toimus 25.05.1799.

29.02.1800 loovutas von Villebois Kalle mõisa pandi kapteniproua Juliana Charlotta von Uhlen´ile (s. Von Wrangell). Proua maksis mõisa ees 13 500 hõberubla + 1500 bankorubla. Nüüd läks mõis kapteniproua pärijatele, kes loovutasid pandi valitsusnõunik Friedrich Adolf von Ungern-Sternbergile 15 000 bankorubla eest. Tehing toimus 13.02.1836.

Pärast Friedrich Adolf von Ungern-Sternbergi surma 1836. aastal loovutas mõisa pandi oma laste nõusolekul lesk Natalie Anna Wilhelmine von Ungern-Sternberg (s. Von Lautinghausen) Augusta Kursellile. Hinnaks 7850 hõberubla. Vallakohtunik Augusta Kursell müüs 18.04.1852 Kalle mõisa riiginõunik meditsiinidoktor Gustav Hieronimus Ehrenbuschile. Kalle mõis liideti Saiakopli mõisaga. Hinnaks kujunes 10 000 hõberubla.

26.04.1884 sõlmiti ostuleping meditsiinidoktor Gustav Hieronimus von Ehrenbuschi pärijate ja eestlase Jakob Kurbergi vahel. Lepinguga ostis Kurberg Saiakopli mõisa juurde kuuluvad Kalle ja Trilli kõrvalmõisad ja Luhha maakoha. Kurberg maksis mõisate eest 61 500 hõberubla.

Seoses uue maaseadusega omandas mõisa Eesti Vabariik, täpsemalt 25.10.1919 ja otsus kinnitati 15.06.1925.

Andmed: EAA katastrite register

Mõisa praegune asukoht on Saiakopli küla. Mõisahooned on hävinud. Praegu on endiste hoonete kohal talumaja. Osaliselt on säilinud Kalle mõisa vesiveski. Veski ehitamise aega ei teata, aga I Maailmasõja järgselt oli olemas ja tegi isegi püüli.