Tapa linnasaun

Juba kauges minevikus armastas rahvas sauna. Nädala lõpul saunas käimine oli traditsioon. Saunas raviti leiliga mitmeid haiguseid, tohterdati valutavaid luid ja lihaseid ning saavutati suurepärane ihupuhtus.

Juba ennesõjaaegses Tapa linnas töötas jaama juures asunud raudteesaun, mis lõpetas oma töö alles 1977. aastal. 1954. aasta suvel võis lugeda sauna uksel sildilt: „Reedel ja laupäeval kella 16.00-st kuni kella 22.00-ni saun töötab ainult raudteelastele. Teistel päevadel vana viisi kõigile.“

Veel asus saun Õuna tänaval. Rahvas nimetas seda sauna „ Küüra“ saunaks selle omaniku nimepidi. Sõjas sai saunahoone tugevasti kannatada, kuid see ehitati taas üles. Nõukogude võimu saabudes võeti Õuna tänava saun Tapa Tööstuskombinaadi koosseisu, hiljem, kui Tapa linn võeti Rakvere rajooni koosseisu 1964. aastal, läks saun Tööstuskombinaadi „Viru“ koosseisu. Saun lammutati 1980. aastatel.

Tapa uus linnasaun Rohelise tänava ja Kalmistu tänava nurgale ehitati valmis 1977. aastal. Järgmise aasta jaanuaris käisid veel viimased ettevalmistustööd uue sauna avamiseks. Saunas oli sada üldpesemis kohta ja lisaks veel 23 kohta, kus olid dušid, vannid ja muu. Sel ajal oli Tapa linna saun kogu Rakvere rajooni moodsaim. Ehitajateks oli Tapa Mehhaniseeritud Ehituskolonn (Tapa MEK).
Ehitise kogumaksumuseks kujunes 400 000 rubla. Saun avati külastajatele veel jaanuari lõpus.
Vaevalt viie aasta möödudes oli tekkinud vastse saunahoone juures hulgaliselt probleeme. Selgus, et saun oli vastu võetud suurte ehitusvigadega. Mõistagi ei saanud sellises saunas tunda õiget saunamõnu. Sauna töö kohta kogunes hulk kaebusi.
Saun kuulus Teenindustootmisvalitsusele, mille peainsener Matti Mölder juba 1983. aasta oktoobris loetles üles tekkinud vead: II korruse must vesi jooksis läbi vahelae, ventilatsiooni polnud, seinad hallitasid, elektrisüsteem oli rikkis.
1983. aasta 10. oktoobril alustati sauna põhjalikku remonti. Krohv tuli maha lõhkuda, et juhtmed-lülitid korda teha. Kogu torustik oli vaja välja vahetada. Lammutati vanad puupõrandad ja valati uued. Betoonist põrand kaeti reliiniga. Katlamajas vajas remonti kolm katelt. Töökorras oli vaid kaheksa dušši ja kaks vanni.
Juhataja Eino Väli sõnade kohaselt oli remondi alguse tähtajaks 1. oktoober, kuid tööde mahtu silmas pidades oli see liiga varajane. Alustati 10. oktoobril. Materjalide puudus ja nende hankimine venitasid omakorda remondi käiku. Saun taheti avada 1. novembril.
Sauna remondile aitas kaasa ka Tapa Vagunidepoo. Kuna saun kuulus Teenindustootmisvalitsusele, ja sellel oli rajoonis kokku 106 hoonet, sealhulgas 22 katlamaja, mis kõik peale saunade veel korrashoidmist vajasid, siis Tapa saunale väga suurt tähelepanu ei pööratud.

1990. aastate algul erastamiste ajal läks linnasaun erakätesse. Leping linnaga oli tehtud ja linn doteeris sauna tegevust pikki aastaid. Vaatamata sellele jäi hoone korrashoid ja haldamine soiku, käive jäi väikeseks ja lõpuks kuulutati välja pankrot.
Sel ajal polnud Tapal vist puhtamat meest kui seda oli Ants Piirmaa. Tapalaste hulgas oli just tema iganädalane truu saunakülaline. Nii mäletavad linnaelanikud.

2015. aasta juunis alustati tühjalt seisva saunahoone lammutamist.