Tapa linna keskväljak

Tulevase Tapa linna keskväljaku koht püsis alates Tapa asula tekkest puutumatuna kuni 1964. aastani. Algselt kasvas selle koha peal kuusemets. Aastakümneid elanikkonnale tuttav keskkond hakkas muutuma seoses esimeste ehitustöödega.
Kaubamaja ehituse tellis Tapa Tarbijate Kooperatiiv 1962. aasta septembris. Projekteerijaks oli Üleliidulise Tarbijate Kooperatiivide Keskliidu Projekteerimise Instituudi vabariiklik Tallinna filiaal. Hoone eelarveline maksumus oli 142 000 rubla. Ehitamist alustati 1964. aasta jaanuaris. Ehitajaks Paide MEK Tapa Ehitusjaoskond, töödejuhatajaks oli Helmut Uudelepp. Vahepeal liideti Tapa Rakvere rajooniga ja töid jätkas Tapa Mehhaniseeritud Ehituskolonn (Tapa MEK), ehitust juhtis meister K. Uusvell. Ehitustööd kestsid 36 kuud kuni 1967. aasta kevadeni. Kaubamaja avati külastajatele 17. aprillil 1967. aastal.

Paralleelselt kaubamajaga aastail 1966-1969 valmis elumaja koos allkorruse äripindadega Lillaka tn. 8 (Praegu Pikk 12). Ehitamist alustati juulis 1966. aastal. Ehituse tellis Rakvere Rajooni TSN TK kapitaalehituse grupp. Ehitati 36 korteriga tuhkplokkidest elamu, mille esimesele korrusele sai ruumid kauplus „Sõprus“ ja Tapa apteek. Ehitustööd tegi Tallinna trust Põllumajandusehituse Tapa Mehhaniseeritud Ehituskolonn, töödejuhataja Evald Paulus. Maja eelarveline maksumus oli 180 000 rubla. Ehitus kestis 26 kuud ja valmis hoone anti Tapa Majavalitsusele üle 1968. aasta detsembris. Toidukauplus „Sõprus“ avas uksed 7. märtsil 1969. aastal ja apteek sama aasta 15. aprillil.

Keset tulevast linna keskväljaku parklaosa oli aga 19. sajandi lõpul ehitatud suur hilisemate juurdeehitustega kauplusemaja, mille oli lasknud ehitada keegi advokaat. 1890. aastal sai omanikuks Moe mõisnik Jakob Kurberg, kes üüris ruumid seltskondlikule ühendusele „Harmonie“, 30. mail 1908 toimus selles hoones Eesti Kirjakeele Konverents. Hiljem omandas ruumid Gustav Mätlik, kes pani poele nimeks „Sõbra pood“. Pärast Mätliku surma 1934. aastal võttis ruumid üle Jaan Kõressaar. Pika tänava poolne juurdeehitus oli ehitatud arvatavasti 1904. aastal, kus asus 1935. aastal restoran „Nord“ ja võõrastemaja „Nord“, mida pidas Aleksander Mirovits. Pärast sõda läks hoone Tapa Tarbijate Kooperatiivile, kaupluse nimi oli siis kauplus nr. 2. Aja jooksul maja amortiseerus ja see lammutati 1969. aastal, sealhulgas ka hoonet ümbritsenud külmhoone ja kuurid.
Selleks ajaks oli valminud juba uus kaubamaja ja tulevane toidupoe ja apteegi maja Lillaka 8 oli kohe-kohe valmimas. Seoses „Sõbra poe“ lammutamisega vabanes linna keskel suur territoorium, millest otsustati kujundada linna keskväljak.

Kaubamaja ehituse kohal varem maju ei olnud, sinna ulatus taraga piiratud endise Noorsoo Kasvatuse Seltsi aed, kus kasvasid mõned suured puud. „Sõbra“ poe alt vabanenud plats sillutati parklaks ja kujundati roheala, kuhu istutati noored puud. Roheala läbisid jalgteed parklast „Sõpruse“ poeni ja apteegini, samuti ääristas kõnnitee parkla poolt. Istutati lilled.

Kui maipühade ja oktoobripühade paraadid toimusid enne 1969-aastat jaama juures väljakul, siis nüüd hakati neid paraade pidama vastvalminud keskväljakul. Sinna olid paigaldatud ka lipumastid.
Samuti kasutati roheala ümbrust Tapa Tarbijate Kooperatiivi laadapäevadel. TTK paigaldas 1975. aasta paiku keskväljaku rohealale oma kaupluste kõrge metallist reklaamtulba, mis eemaldati 1980. aastate lõpuaastail. Parkla leidis laialdast kasutust.

Niisugusena säilis keskväljak aastakümneid, kuniks 2014. aastal otsustas vallavalitsus linnasüdame kaasajastada. Haljasala ümbritseti uute äärekividega, sest eelmised, 1993. aastal paigaldatud äärekivid olid vajunud viltu ja murenenud. Ehitati kiviparketist jalgteed, muruala korrastati. Likvideeriti vanad pargipuud ja asemele istutati uued okas- ja lehtpuud. Vanadest puudest jäid alles vaid ebatsuugad. Kõikjale pargialal paigutati uus valgustus, mida seal ennem ei olnudki. Paigaldati ka uued lipumastid, kaheksa pinki, kuus prügikasti ja neli vaasi suvelillede jaoks. Peenardesse istutati roosid ja peenrad kaeti koorepuruga. Kogu keskväljaku uuendamine läks maksma vallavanem Alari Kirdi sõnul 66 591 eurot. Oma panuse projekti teostamisse andsid ligikaudu 15 ettevõtet.

Möödusid mõned aastad, puud juurdusid ja hakkasid jõudsalt kasvama, suviti õitsevad roosipõõsad, muruala on alati niidetud ja kena. Tähtpäevade ja riigipühade puhul heisatakse lipuvardasse riigilipp. Uue aasta vastuvõtmist keskväljakule toodud suure elektrilampidega ehitud kuuse all on tähistatud juba nõukogude ajast saadik.

Suviti toimuvad keskväljakul laadapäevad ja linnapäevade üritused. On saanud traditsiooniks, igal aastal 1. septembril, alustada keskväljakult õpilaste rongkäiku kooli juurde õppeaasta alustamise puhul.

Kenaks meenutuseks Tapa linna ajaloolistest sündmustest ja linna 70. aastapäevast meenutab roheala servas paiknev „Ajakivi“, mis avati pidulikult 3. augustil 1996. aastal.