Tapa esperantistid

Tapa esperanto ring

Tapal alustas esperanto ring tegevust 1931. aastal, mis koosnes põhiliselt raudteelastest. Veebruaris 1932. a. külastas Tapa esperantiste Austria riiginõunik ja rahvusvahelise esperanto muuseumi president Hugo Steiner.

Tapal toimus esperanto ringi juhtimine peaasjalikult raudteelaste spordiseltsi „Verda stelo“ eestvedamisel. 1932. aasta alguses korraldati esperanto kursused ning pärast seda kaks korda nädalas Laia tänava naisseltsi ruumides vestlusõhtuid.

1934. a. augustis toimus 26. Ülemaailmne esperanto kongress Stockholmis, millest võtsid osa ka Eesti esperantistid, sealhulgas Leonardo Valts Tapalt. Rootsimaa pealinna sõideti laevaga „Kalevipoeg“.

Veebruaris 1935. aastal pidas Tapa esperanto ring oma koosolekut, kus tuli ilmsiks, et ringi esimees Leonardo Valts pole kinni pidanud põhikirjast, mis tõi esile mitmesuguseid arusaamatusi ringi tegevuses. Et ta aga ise oli esitanud lahkumispalve, siis võttis üldkogu asja veidi kergemalt ja otsustas esimehe palve rahuldada ning uue juhatuse valida. Valituks osutusid: Karl Timoleon (esimees), Hans Koppel (abiesimees), Alfred Oras (kirjatoimetaja), Hans Wehlmann (kirjatoimetaja abi), Peeter Braun (varahoidja), T. Wint (laekur) ja proua H. Tammik.

22. aprillil 1935. aastal toimus Tapal üleriigiline esperantistide kongress 14 organisatsiooniga ja 93 osavõtjaga. Kongressi juhatajaks valiti insener Reinhold Kapper Tallinnast, abijuhatajaks J. Türn Tallinnast ja V. Raukas Tartust. Kongress toimus Tapa Ühisgümnaasiumi ruumides.
Kongressil rõhutati Eesti esperantistide tublidust tutvustamas Eesti maa, rahva ja kultuuri rahvusvaheliselt, sooviti arendada ja süvendada Balti- ja Skandinaavia riikide koostööd esperanto kaudu. Kongress lõppes esperantistide peoga Tapa Haridusseltsi rahvamajas. Sellel kongressil otsustati pöörduda Tapa linnavalitsuse poole sooviavaldusega, et Tapal üks tänavatest ristitaks esperanto keelde.

23. aprillil 1935. aastal peeti Tapa Ühisgümnaasiumi ruumides ära ka Lõuna-Eesti esperanto-ringkonna kongress. Tapa linnakese jaoks tõid mõlemad kongressid kenakese elevuse. Igal pool võis näha esperantiste, kes külastasid kirikut, linna vaatamisväärsusi ning fotoaparaatide klõbinat võis kuulda pea igal sammul.

Tapa linnavolikogu koosolekul, 27. juuni õhtul, otsustati majanduskomisjoni ettepanekul ja Eesti esperanto liidu palvel nimetada üks Tapa linna tänavaid lõunapool raudteed, mis algas jaamaesiselt platsilt, läks mööda raudteemajadest nr. 6 – 9 Pikale tänavale – Esperanto tänavaks.
Tapa esperantistid asutasid omale ka oma esperantokeelse raamatukogu, mille hoidjaks oli Johannes Palundi.

Tapa esperanto ringis tegutses keskeltläbi 30 liiget. 1936. a. veebruaris toimusid Tapal taas esperanto kursused, mida juhatas R. Lieventhal.

Seoses II Maailmasõjaga esperanto ringi töö katkes. Kuid mälestuseks sellest ajast on Tapal tänini Esperanto nimeline tänav.