Arreteeritud ja küüditatud Tapalt 1941

Nimekiri on koostatud „Memento“ Liidu nimekirjaraamatute R6, R7, R8/1 ja R8/2 andmete järgi.
Arreteeritud ja küüditatud Tapalt 1941. aastal:

Baumann Reinhold, Otto p.
Sünd. 09.05.1908, äriomanik. Arreteeritud Tapal Pikk 5, erin. 08.07.1942 §35 – 5a. Sverdlovski oblast, Sosva. Surn. kinnipidamiskohas 06.02.1945. Kuulus Kaitseliitu.

Arreteeriti ka tema isa Otto Baumann, sünd. 1880, kes oli Tapal tuntud lihunik ja vorstimeister, suri Sverdlovski obl. Sevurallagis 14.11.1941. a. Kuulus Kaitseliitu.

Ema Julie Baumann, sünd. 05.05.1888, küüditati 14. juunil Tomski oblast, Baktšari raj. Vavilovka k. Põgenes asumiselt ning 1955. a. võeti arvelt maha ja tagaotsimine lõpetati.

Ivanov Ivan, Kirilli p. Sünd. 17.02.1890 Pihkvas, Tapal tuntud äriomanik. Arreteeriti Tapal Pikk 18, erin. 24.06.1942 §58-13, surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski oblast, Sevurallag. Otsus täide viidud 17.08.1942. Kuulus Kaitseliitu ja oli nõukogudevastaselt meelestatud.

Tema abikaasa Elfriede Ivanova, sünd. 15.03.1897, küüditati 14. juunil Molotovi obl. Kizellag; Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k.

22.12.1946 põgenes koos tütrega Eestisse (tütar Isolda-Eugenia Ivanova, sünd. 06.06.1921), mõlemad arreteeriti uuesti 07.10.1950, erin. 17.02.1951 §16-28 – 3a. Vabanesid laagrist 07.10.1950, asumiselt vabanesid 10.04.1956.

Kalbus Arnold, sünd. 30.08.1909, oli piimandustöötaja Tapal. Arreteeriti Tapal Hommiku pst., erin. 17.06.1942, §58-10, surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sosva, otsus täide viidud 17.07.1942. Kuulus Kaitseliitu, Valgetäht, Isamaaliit.

Tema abikaasa Helmi-Hilja Kalbus, sünd. 11.03.1912 küüditati 14. juunil Tomski obl. Vasjugani raj. Asumisel olles arreteeriti 18.06.1943, Narõmi ringkonnakohus määras §59-3 surmaotsus, mis viidi täide 06.10.1943.
Nende 3 last jäid kasvama Kolpaševo rajooni lastekodusse: Vabo-Mihkel, sünd. 15.09.1934; Imbi-Epp, sünd. 19.12.1936 ja Silvi, sünd. 15.03.1940. Lapsed vabanesid asumiselt 1946. aastal.

Kiisk Helmuth, sünd. 04.07.1910 Tapal. Tapal tuntud lihatöösturi Artur Kiisa poeg, ametilt oli politseiametnik, kohtu-uurija sekretär. Arreteeriti Tapal, erin. 12.03.1942, § 58-13 – 8a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski oblast Sevurallag, kus suri eeluurimisel 14.12.1941. Kotkarist, kuulus Kaitseliitu ja Isamaaliitu.

Tema abikaasa Helga Kiisk, sünd. 12.11.1917. Küüditati Tapalt 14. juunil, asumisel Tomski obl. Vasjugani raj. Šmakovka k. Vabanes asumiselt 08.09.1956. Siberis, Novosibirski obl. sündisid Helgale 2 vallaslast, tütar Liidia Kiisk (sünd. 1950) ja poeg Jüri Kiisk (sünd. 1953). Lapsed vabanesid koos emaga.

Kadak Robert, sünd. 1907, arreteeriti Tapal, erin. 12.03.1942 §58-13 10a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Surn. 1944. Kuulus Kaitseliitu.
Tema abikaasa Hilda Kadak, sünd. 10.11.14, küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k. Vabanes asumiselt 17.05.1955.

Karlo Joosep, sünd. 14.06.1891 Petseris. Töötas Tapal raudteel. Arreteeriti Tapal Raudteemajas nr. 3, erin. 24.06.1942 §58-4 surmaotsus, kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, surn. 10.07.1942. Kuulus Kaitseliitu, Valgetäht.
Tema abikaasa Eleonore Karlo, sünd. 19.10.1885 küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k. Tuli 1946. a. Eestisse, kus arreteeriti uuesti, erin. 18.03.1949 §16-82 lg. 1 3a. Peale vabanemist 1952. aastal saadeti uuesti asumisele tagasi. Vabanes asumiselt 29.02.1956.

Kleemeier Karl, sünd. 28.06.1903. Töötas Tapal raudteel. Arreteeriti Tapal, erin. 21.03.1942 §58-4 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sosva, otsus täide viidud 04.05.1942. Kuulus Kaitseliitu, Valgetäht.

Tema abikaasa Miralda, sünd. 12.02.1911, küüditati Tomski obl, Baktšari raj. Tšernõšovka k. Vabanes asumiselt 07.10.1957. Emaga koos küüditati poeg Gustav Kleemeier, sünd. 09.06.1932 Tapal, tuli Eestisse 1946. aastal, saadeti asumisele tagasi, kust vabanes 04.06.1955. Koos emaga küüditati ka poeg Ülo Kleemeier, sünd. 21.12.1933 Tapal, edasi viidi Krasnojarski krai, tuli 1948. aastal Eestisse ja elas vanaisa juures. 25.03.1949 küüditati koos vanaisaga Krasnojarski kraisse. 1949. aasta lõpus sai ema juurde tulla Tomski oblastisse Baktšari raj. Vabanes asumiselt 03.01.1957.

Koos emaga küüditati ka poeg Arvi Kleemeier, sünd. 09.07.1936 Tapal. Tema tuli koos vend Üloga Eestisse, küüditati uuesti koos venna ja vanaisaga ning jõudis samuti ema juurde Tomski oblastisse, kuid erinevalt vend Ülost vabanes asumiselt 04.06.1956.

Krusala Leida, sünd. 1922. Elukoht Tapal. Küüditati juunis ja viibis Tomski oblastis Aleksandrovskoje raj. Retška Panja, kuid tema kohta puudub toimik.

Krimm Ernst, sünd. 26.09.1891. Tema oli Tapa esimene linnapea. Arreteeriti Tapal Lillaka tn. 50 (endine Pikk tn.), erin. 14.10.1942 § 58-4 5a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri 21.08.1943. Kuulus Kaitseliitu ja Isamaaliitu.

Tema abikaasa Julie Krimm, sünd. 30.12.1891. Küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k., kust põgenes 1947. aastal Eestisse. 21.05.1949 viidi tapiga asumisele tagasi, kust vabanes 23.06.1955.
Tütar Asta Krimm, sünd. 30.03.1921, pääses küüditamisest kuna polnud kodus.

Lepp Ida-Alide, sünd. 20.03.1912, elukoht Tapal. Küüditati Tomski obl. Tšainski raj. Udarnõi k. Tema kohta puudub toimik.

Lell Jaan, sünd. 1888, arreteeriti Tapal Lai tn. 12, erin. 01.07.1942 §35 5a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, hiljem viidi Novosibirskisse. Süüdistuseks oli: sotsiaalselt ohtlik isik. Tema kohta rohkem andmeid pole.

Tema elukaaslane Anne Üprus, sünd. 1891, elas Tapal, viidi Sosva`sse. Ka tema kohta rohkem andmeid ei ole.

Maiste Arnold-Ferdinand, sünd. 10.03.1898. Töötas Tapa raudteejaamas arveametnikuna. Arreteeriti Tapal Raudtee 20-4, erin. 21.03.1942 §58-13 10a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, suri seal 13.03.1944. Oli vaps.

Tema abikaasa Julie-Marie Maiste, sünd. 10.12.1890, küüditati Tomski obl. Kolpaševo raj., kus suri 1943. aastal.
Koos emaga küüditati 4 last:

Harry Maiste, sünd. 01.06.1924, vabanes asumiselt 14.10.1957.

Linda Maiste, sünd. 06.05.1927, suri asumisel Kolpaševo raj. 1942. aastal.

Liidia Maiste, sünd. 08.10.1929 ja tema vend Vello Maiste, sünd. 23.02.1931 lubati 1947. aastal Eestisse tädi juurde. 1950. aastal saadeti aga asumisele tagasi Tomski oblastisse Tšainski rajooni. Mõlemad vabanesid asumiselt 18.10.1957.

Merede August, sünd. 24.10.1893. Töötas Tapal, oli politseikonstaabel. Arreteeriti Tapal 14.06.1941, erin. 04.03.1942, §58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, otsus täide viidud 21.04.1942. Vabadussõda, valgekaartlane, Kaitseliit.

Küüditati terve pere:

Abikaasa Ella Merede, kes oli Tapal juuksur, saadeti Tomski obl. Parbigi raj. Sabalinka k. Vabanes asumiselt 04.04.1958.

Koos emaga poeg Georg Merede, vabanes asumiselt 25.01.1958 ja poeg Mati Merede, vabanes asumiselt 04.04.1958. Koos emaga küüditati veel poeg Aksel Merede, 1947. aastal tuli Eestisse, kus uuesti arreteeriti, erin. 04.02.1949 §16-82 3a. Vasalemma vangilaagris. Pärast vabanemist saadeti tagasi asumisele, kust vabanes 04.04.1958.

Poeg Heiki Merede, kes samuti oli küüditatud koos emaga, vabanes asumiselt 09.05.1958 koos oma 1955. aastal Siberis sündinud tütre Tiinaga.

Mihkels Richard, sünd. 06.04.1897. Oli tapal tööstur ja vabrikuomanik. Arreteeriti Tapal Lai tn. 7, erin. 03.10.1942 § 58-13 5a. Algul küüditati Tomski obl. Baktšari raj, siis viidi Sverdlovski obl. Sevurallag. Oli vaps. Süüks pandi ka nõukogudevastast agitatsiooni. Vabanes 19.08.1943. Suri 11.12.1945.

Tema abikaasa Eva Mihkels, sünd. 1900 Tapal, küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Logovoi k., vabanes asumiselt 04.02.1956

Abikaasa ema Jekaterina Ambus, sünd. 23.11.1877 küüditati Baktšari raj. Vavilovka k., kus suri 09.03.1954.

Miller Aleksander, sünd. 28.08.1894 Mustvees. Oli Tapal äriomanik. Arreteeriti Tapal, erin. 26.06.1942 §58-4 10a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri 13.03.1943. Valgekaartlane.
Tema abikaasa Anastasia Miller, sünd. 02.01.1912, küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k. Vabanes asumiselt 14.11.1956. Koos emaga küüditati ka poeg Leonid Miller, sünd. 08.12.1933, kuid tema vabanes asumiselt 12.11.1948.

Raig Elmar, sünd. 10.11.1912, oli Tapal politseikomissar. Arreteeriti Tapal Lai tn. 6, erin. 12.03.1942 §58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Otsus täide viidud 21.04.1942. Kuulus Kaitseliitu.
Tema abikaasa Ella Raig, sünd. 13.01.1910, küüditati Tomski obl. Parbigi raj. Sabalinka k. Vabanes asumiselt 12.02.1958. Koos emaga küüditati poeg Jüri Raig, kes oli sündinud märtsis 1941, kuid ei pidanud sõidule vastu ning suri teel Siberisse juunis 1941. a.

Abikaasa Ella ema Ann Normann, sünd. 02.05.1872, kes samuti elas Tapal, küüditati ka Sabalinkasse, kuid tema tagasi ei tulnud, ta suri asumisel 1949. aastal.

Puusepp Hugo, sünd. 03.04.1896, oli Tapal poliitilise politsei assistent. Arreteeriti Lillaka tn. 35, erin. 24.06.1942 §58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Otsus viidi täide 07.08.1942. Kuulus Isamaaliitu.

Tema abikaasa Meeta Puusepp, sünd. 12.09.1907 küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k., kust 07.09.1948 põgenes Eestisse. Arreteeriti 08.01.1949 §82 lg. 1 3a. Vabanes 1952. aastal ning saadeti asumisele tagasi, kust vabanes 10.09.1956.

Koos emaga küüditati ka pojad Viktor Puusepp, sünd. 06.09.1926, kes vabanes 07.09.1947 ja Egon-Ergi Puusepp, sünd. 30.12.1931, kes suri asumisel 06.05.1947.

Reitkam Eduard, sünd. 26.12.1896, ohvitser, kapten. Arreteeriti Tapal Lillaka tn. 50, erin. 24.06.1942 § 58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, kus otsus viidi täide 17.08.1942. Võttis osa Vabadussõjast.

Tema abikaasa Marie Reitkam, sünd. 25.05.1902, küüditati Tomski obl. Parbigi raj. Sabalinka k., kust vabanes 05.06.1958. Ka tema kuulus Kaitseliitu.

Koos emaga küüditati poeg Jaan Reitkam, sünd. 14.11.1926, kes vabanes 1950. aastal. 1944. a. mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kust demobiliseeriti 1950. aastal ja asus elama Eestisse.

Koos emaga küüditati ka tütar Tiiu Reitkam, sünd. 20.07.1936, kuid kes suri asumisel 08.08.1941.

Marie Reitkami Siberi pildid Sabalinka külas

Rett Hilda, sünd. 04.08.1908, elas Tapal Põllu 9 majas, kindlat elukutset tal polnud, tegeles salaviinamüügiga ja kandis selle eest korduvalt karistust. Küüditati ja saadeti asumisele Tomski oblastisse Tšainski rajooni Gusljarovka külasse, kust ta vabanes 13.01.1958.

Roode Karl-Johannes, sünd. 25.03.1882, oli raudtee peatehase ametnik, endine Tapa depoo ülem. Arreteeriti Tapal raudteemaja nr. 8, erin. 21.03.1942 §58-1a; 58-4 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, otsus viidi täide 04.05.1942. Võttis osa Vabadussõjast, kuulus Kaitseliitu ja Isamaaliitu.

Tema abikaasa Ella-Elisabeth Roode, sünd. 14.03.1907, küüditati Tapalt raudteemajast nr. 8 Tomski oblastisse Baktšari rajooni Vavilovka külasse, kust vabanes 27.02.1958.

Emaga koos küüditati tütar Viive Roode, sünd. 23.06.1938, kes vabanes asumiselt 1954. aastal. Poeg Väino Roode, sünd. 1920 jäi küüditamata, kuna polnud kodus.

Ruus Aleksander, sünd. 1906. Oli Tapal raudteelane, poliitilise politsei agent. Arreteeriti Tapal Ambla mnt. 33, §58-4; 58-6 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Suri eeluurimisel 23.04.1942. Oli välisluure agent, kuulus Kaitseliitu.

Staal Aleksander, sünd. 16.04.1898, töötas Tapal raudteetehnikuna. Arreteeriti Tapal, erin. 04.03.1942 §58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sosva. Otsus täide viidud 20.04.1942. Oli vaps ja kuulus Kaitseliitu.

Tema abikaasa Anette Staal, sünd. 16.08.1892 Tapal, töötas arveametnikuna. Küüditati Tomski oblastisse Tšainski raj. Tatarintsevski k. Vabanes asumiselt 12.05.1958.

Koos emaga olid küüditatud ka 4 last:

Kaksikud Ervin ja Helga Staal (sünd. 08.11.1928), poeg Harry Staal (sünd. 01.01.1930) ja poeg Heino Staal (sünd. 19.02.1931). Kõik neli last vabanesid koos emaga 12.05.1958.

Lessel Evald-Elmet, sünd. 12.05.1906, ametilt ajakirjanik. Arreteeriti Tapal, erin. 21.03.1942 § 58-13 surmaotsus. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Otsus täide viidud 24.04.1942. Kuulus Kaitseliitu.
Tema abikaasa Silja Lessel, sünd. 13.02.1911 Tapal, küüditati Tomski obl. Vasjugani raj. Maisk. Arreteeriti asumisel, 04.02.1950 toimus rahvakohus, kus määrati §17-140 lg. 2 5a. Vabanes laagrist 1953. aastal ja asumiselt 21.02.1958.

Soopere Hans, sünd. 07.06.1907, töötas raudteel. Arreteeriti Tapal Võidu pst. 2. Määrati Sverdlovski obl. Sevurallag, kuid suri 06.12.1941 eeluurimisel. Kuulus Kaitseliitu ja süüks pandi: nõukogudevastaselt häälestatud.

Tema abikaasa Johanna Soopere, sünd. 31.10.1902 küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Polõnjanka k. Vabanes asumiselt 07.05.1957.

Koos emaga küüditati ka tütar Virve Soopere, sünd. 24.12.1937, vabanes asumiselt emaga koos 07.05.1957.

Talbak Theodor, sünd. 1901 Peterburis. Arreteeriti 29.11.1940 Tapal Apteegi tn. 2-2, tribunal 13.03.1941, § 58-13 surmaotsus, mis viidi täide 14.05.1941.

Tema abikaasa Luise Talbak, sünd. 27.10.1900 küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k. Vabanes asumiselt 01.06.1958.

Koos emaga küüditati tütar Maimu-Violetta Talbak, sünd. 09.11.1931, kes vabanes asumiselt 30.05.1958 ja tütar Laine Talbak, sünd. 01.05.1935, kes vabanes 07.05.1957.

Truu Karl-Voldemar, sünd. 08.04.1908, töötas Tapal raudteel. Arreteeriti Tapal Roheline tn. 11-3, erin. 21.03.1942, §58-4 5a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri 18.06.1945.

Tema abikaasa Erika Truu, sünd. 05.03.1909, oli ametilt ettekandja. Küüditati Tomski obl. Tšainski raj. Tatarintsevsk, kust vabanes 17.03.1958.

Valk Jaan, sünd. 16.03.1891, EW kapten. Arreteeriti Tapal. Kinnipidamiskoht määrati Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri eeluurimisel 03.04.1942. Kuulus Kaitseliitu.
Tema abikaasa Olga-Pauline Valk, sünd. 1903, küüditati Tomski obl. algul Tšainski raj., siis Parbigi raj. Sabalinka k. Kust vabanes 19.04.1954. Koos emaga oli küüditatud ka tütar Maret Valk, sünd. 23.08.1927 Tapal, kes vabanes koos emaga samal ajal ja poeg Maido, sünd. 04.05.1931, kes tuli loaga Eestisse, vabanes asumiselt 1947. aastal.

Valsiner August, sünd. 18.06.1891, oli Tapal äriomanik. Arreteeriti Tapal Nigoli pst. 20a, erin. 24.06.1942, §58-13 10a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag. Suri kinnipidamiskohas 29.01.1944. Oli vaps.
Tema abikaasa Hilda Valsiner, sünd. 25.02.1904, küüditati Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k., kust vabanes 24.12.1956.

Koos emaga küüditati tütar Aino Valsiner, sünd. 30.08.1922, kes vabanes 10.12.1956 koos kahe Siberis sündinud lapsega Malle Saarmäe`ga, sünd. 30.07.1948 ja Jaan Saarmäe`ga, sünd. 19.07.1952.

Laste isa, kellega Aino Siberis abiellus, Venda Saarmäe, sünd. 21.04.1923, saadeti edasi asumisele Kasahhi NSV-sse Koktšetavi obl, kust vabanes 24.12.1956.

Praks Evald, sünd. 30.06.1914. Arreteeriti Tapal Hommiku pst. 14-6, erin. 12.03.1942, § 58-4 5a. Kinnipidamiskoht Novosibirski obl. Mihhailovka, sealt edasi Sverdlovski obl. Sevurallag. Elas Eestis ajavahemikul märts 1947 – 17.10.1950, siis arreteeriti uuesti, erin. Otsus 27.09.1950 saata asumisele, kust vabanes 14.10.1954.

Tema abikaasa Meeta Praks, sünd. 27.06.1918. Küüditati algul Novosibirski obl, Mihhailovka raj., siis Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k. Põgenes Eestisse, arreteeriti uuesti 12.07.1947, §16-82. 26.08.1949 saadeti asumisele tagasi, kust vabanes 12.11.1956.

Koos emaga küüditati ka kaks last:

Tütar Helle Praks, sünd. 03.08.1939 Tapal, kes suri asumisel 12.09.1941 ja poeg Jüri Praks, sünd. 03.08.1941 asumisel ja suri asumisel 12.09.1942.

Vane Villu-Otto, sünd. 12.06.1909, Tapa jaamaülem. Arreteeriti Tapal raudteemaja nr. 2, erin. 04.03.1942, §58-13; 58-14 10a. Kinnipidamiskoht algul Kasahhi NSV Koktšetavi obl. Ja hiljem Sverdlovski obl. Sevurallag. 14.06.1943. a. põgenes laagrist, tabati 01.12.1943. Mõisteti Sverdlovski oblastikohtus §58-14; §16-166 lg. 2 10a. Vabanes laagrist 14.05.1953, vabanes asumiselt 07.09.1957. Kuulus Kaitseliitu. Suri 10.10.1989.

Tema abikaasa Aino Vane, sünd. 18.12.1914, oli ametilt masinakirjutaja. Küüditati Kasahhi NSV Koktšetavi obl; Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k., kust vabanes 07.09.1957.

Koos emaga küüditati poeg Mati Vane, sünd. 06.09.1937, kes vabanes asumiselt koos emaga 07.09.1957.

Õispuu Aide, sünd. 05.12.1916, elukoht oli nii Tapal kui ka Piilu külas, oli juhutööline. Küüditati Tomski obl. Parbigi raj. Ja sealt edasi Tšainski raj. Arreteeriti asumisel 1942. aastal, § 59-6 4a. Vabanes laagrist 1945. aastal ja pärast vabanemist saadeti asumisele tagasi, kust vabanes 28.06.1958.

Ruuse Johannes, sünd. 20.01.1892 Tapal, Tapal tuntud seltside eestvedaja, õpetaja, linnavalitsuse ametnik, oli ka politseikonstaabel. Arreteeriti Järvamaal Albu vallas ning toodi Tapale. Viidi Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri eeluurimisel 17.09.1941. Teadaolevalt uppus Sosva jõkke. Süüks pandi, et võttis osa kommunistide arreteerimisest.

Tema abikaasa Jenny Ruuse, sünd. 17.11.1899, elukoht oli nii Albu vallas Järva-Madise Ämariku talus, kui ka Tapal Nigoli pst. 17. Küüditati Tomski oblastisse, Tšainski raj. Novoberjozovka k. Suri asumisel augustis 1944. aastal. Teadaolevalt suri nälga. Kuulus naiskodukaitsesse.

Koos emaga küüditati poeg Ain Ruuse, sünd. 02.07.1927 Tapal, Nigoli pst. 17. 1947. aastal lubati Eestisse kuid 18.11.1950 saadeti tapiga asumisele tagasi, kust vabanes 07.05.1957.

Koos emaga küüditati ka poeg Härm Ruuse, sünd. 29.02.1940, kes viibis pärast ema surma lastekodus ja vabanes asumiselt 11.10.1946. aastal.

Rekker Alfred, sünd. 26.03.1914, töötas raudteel peakonduktorina. Arreteeriti Tapal Leina tn. 3, erin. 17.06.1942, §58-4 10a. Kinnipidamiskoht Sverdlovski obl. Sevurallag, kus suri 02.01.1943. Kuulus Kaitseliitu.
Tema abikaasa Erika Rekker, sünd. 12.10.1914, oli ametilt raamatupidaja. Küüditati Tomski oblastisse Baktšari raj. Vavilovka k. Tuli Eestisse 1947. aastal.

Koos emaga küüditati 2 last:

Tütar Reet Rekker, sünd. 24.09.1937, kes suri asumisel oktoobris 1941. aastal ja poeg Ain Rekker, sünd. veebruaris 1941, suri asumisel septembris 1941. a.

Ristikivi Evald, sünd. 04.12.1901, oli Tapal vedurijuht ja poliitilise politsei agent. Arreteeriti 11.09.1940 Tapal Side tn. 5, tribunal 26.02.1941, §58-13 surmaotsus, otsus viidi täide 24.04.1941.

Tema abikaasa Maria Ristikivi, sünd. 24.09.1899, küüditati juunis 1941 Tomski obl. Baktšari raj. Vavilovka k., kust vabanes 27.02.1957.

Koos emaga küüditati tütar Aino Ristikivi, sünd. 20.06.1924 Tapal. Veebruaris 1947. a. tuli loaga Eestisse, kuid 05.03.1950 viidi läbi vanglate asumisele tagasi, vabanes asumiselt 15.08.1956. Emaga koos oli küüditatud ka tütar Leili Ristikivi, sünd. 15.01.1927, kes vabanes asumiselt koos emaga 15.08.1956 ja poeg Rein Ristikivi, sünd. 12.12.1938 Tapal, vabanes asumiselt 1954. aastal. Koos ülejäänud perega vabanes asumiselt ka tütre Aino Siberis sündinud tütar Anne Poom, sünd. 22.06.1950.