Rägavere
Rägavere küla kohta on teateid 1564. aastal Reggaueri nime all, 1732 nimetati küla Reggawerre. 20.08.1570 anti küla Johann Berendtsile, kes suri 1599. aastal. 1589. aastal oli seal 16 adramaad ja 1615. aastal 22,5 adramaad. Rägavere küla oli keskmise suurusega juba Rootsi ajal. 1615. aastal sai Rägavere Jachum Berendtsi pärusomandiks, 1623. aastal suri temagi. 1654. aastal andis kuninganna Kristiina Rägavere küla allodiaalõiguse alusel Moskva Rootsi residendile Johann Rodes’ile. Nüüd otsustati mõisad tagasi võtta ja senistele omanikele rendile anda. 27.03.1777. aastal müüs major David von Frisell Rägavere mõisa kornet Wilhelm Rudolf von Patkulile 21 000 rubla eest. Rägavere mõisa järgmine pärija on Friedrich Adolph von Dellingshauseni poeg. 1860. aastal ostis mõisa oberst Ferdinand von Baumgarten (08.05.1818 – 28.03.1905) ilma inventarita. 1919. aastal oli mõis pärijate valduses, kellede käest Eesti Vabariik selle ka konfiskeeris ja müüs või jagas asundustaludeks. Viimaseks mõisnikuks oli Constantin Karl von Baumgarten (02.01.1854 – 10.06.1945).
1870. aastal ühendati Rägavere küla Linnape mõisaga ning Rägavare kadus omaette mõisana. Rägavere asundus ühendati pärast 1945. aastat Linnape külaga. Linnape küla ise on tänapäeval eraldiseisev küla.
Tsaariaja lõpul oli Linnape ja Rägavere mõisas kokku 46 talu. Rägavere külal oli oma kool ja koolimaja. Rägavere Linnape vallakool asutati 1865.aastal, koolimaja ehitati 1883, õpilasi oli 1911. aastal 46, õpetajaks Karl Kranich. 1918/1918 on on nimetatud kool Linnape-Rägavere algkooliks, kus oli 35 õpilast ja õpetajateks Karl Kranich ja Martha Kirnmann. 1919/1920 on olnud kooli nimi Rägavere algkool, kus õpetajateks Karl Kranich ja Aliide Kranich.
Külas tegutses segakoor ja Maanaiste Selts. Eesti Vabadussõjast osavõtjatele jagati Rägavere mõisast tasuta talukohti. Selliseid talukohti said näiteks Johannes Nõmmik ja Rudolf Vaikla. 04.04.1949. aastal moodustati Rägavere külast ja asundustest „Kungla“ nimeline kolhoos. Kolhoosi ajal säilisid talukohad, kuid osa hooneid võttis kolhoos oma kasutusse, mis põllumajandusreformi käigus tagastati. Rägavere külas hakati talusid taastama 1989. aastal.
Rägavere segakoor:
Sopran:
1.Elvine Schmider
2.Hilda Johanson
3.Elvine Tohver
4.Leonore Seppa
5.Helmi Elias
6.Leida Kirnmann
7.Elvine Kokk
8.Amalie Rägadorf
9.Leida Rägadorf
10.Marta Nilk
11.Alma Liivak
12.Amanda Kurg
Alt:
13.Helene Rumberg
14.Jonnes Lees
15.Elsa Lilleorg
16.Hilda Seppa
17.Elfride Kurg
18.Julie Regardt
Tenor:
19.Elmuth Liivak
Bass:
20.August Elias
21Villem Poomann
Valikuliselt artikleid Rägavere külast vanadest ajalehtedest:
Järva Teataja 19.01.1940
Külm võttis Lehtse mehel käed.
Tallinna Keskhaiglasse viidi teisipäeva hommikul ravitsusele Lehtse vallast, Rägavere asundusest, Oogla talust Aleksander Berendsen, 46 a. vana, elukutselt põllumees, kellel külm oli näpistanud käsi. Mees oli öösel hobusega sõitmas koju. Millestki hobune aga teel ehmus ja hakkas lõhkuma, paisates sõitja reelt maha. A. Berendsen sai kukkudes põrutada ja jäi mõneks ajaks teele lebama, kus külm vigastas käsi. Haiglas loodetakse aga käed parandada.
Järva Teataja 06.05.1933
Laps mängis tulega.
Ränk tuleõnnetus Rägaweres. A. Berendseni taluhooned tuleroaks.
Neljapäeval juhtus Ambla valla Rägavere asunduses suurem tuleõnnetus. Kell 3 p.l. süttis põlema Aleksander Berendseni karjatall ühes põhukuuri ja elumajaga. Kuigi õnnetuskohale ruttas kiirelt Ambla tuletõrje, ei suudetud panna lõõmawale tulemerele piiri, vaid see levis suure tuule tõttu kohutava kiirusega. Kõik hooned põlesid maani maha.
Tuli algas kuuri juurest, kus oli mänginud A. Berendseni väike laps. Nii oletatakse, et viimane tuletekitajaks. Tulest suudeti päästa kariloomad. Hukkus leekides hulk vilja, põllutööriistu ja majakraami. Hooned olid kindlustatud k.-s. „Oma” 3700 kr. eest. Tegelik kahju on aga märksa suurem.
17.06.1940
Rusikakangelast karistati.
Raudteede prefekt karistas Lehtse valla Rägavere küla noormeest Richard Nirk’i 10 kr. rahatrahvi ehk 20-ööpäevase arestiga selle eest, et ta 18. mail s. a. kell 20.30 ajal Tapa raudteejaamas lõi ilma põhjuseta rusikaga näkku Julius Lehtmäe’le, ning 16. mail toimis samuti restoran „Pariisi” ees tänaval Richard Rahtla’ga. Rusikakangelane oli peksmise ajal ise joobnud olekus.