Raudla

Raudla küla mainitakse esmakordselt 1637. aastal Raudla nimega, 1688. aastal on nimekuju Raudela. Küla paistab olevat rajatud või taastatud 1630. aastateks. Võimalik, et selle nimega hakati algul kutsuma Pirsu küla loodeosa, mis hiljem muutus omaette kulaks. 1637. aastal nimekirjas Pirsu küla Raudla kõrval puudub, seega võidi need samastada. Pirsu küla (1564 Pirso) on Raudlaga liidetud pärast 1945. aastat.

Raudla küla paikneb 3km pikkuselt Piibe maantee äärtpidi Käravetelt tulles enne Jänedat. Esimese vabariigi ajal oli külas umbes 35 keskmist talu. Suuri talusid ei ole kunagi olnud. Talud asetsesid kuni 3km pikkuste kitsaste (umbes 50 m) ribadena, mida läbis Piibe maantee. Külas oli oma kõrts, kool ja pood. Vabatahtlike pritsumeeste ühingu poolt ehitati 1930. aastate paiku kultuurimaja, kus pritsimehed hoidsid ka oma varustust. Kui koolimaja ja seal asunud raamatukogu tules hävis, asutati ka uus raamatukogu kultuurimajja. Kultuurimaja viimane üritus toimus 1966. aastal. See oli Aleksei Rauga loeng Taani reisimuljetest. Kuulajaid oli ka Jänedalt. Hiljem näidati seal paar aastat ainult filme ja majutati maaparandajaid. Kümmekond aastat seisis maja tühjana kuniks see 1980. aastatel lõplikult lammutati.