Räsna

Räsna küla mainitakse juba 1534. aastal Ressenese nimega ja 1620.aastal Rässna nimega. Räsna küla juurde rajati hiljemalt 1637. aastal mõis. Algul kuulus mõisa alla ka Vatku küla, mida on mainitud samuti 1564. aastal. 17.sajandil kuulus Vatku küla Kuru mõisa alla, kuid müüdi 1790. aasta paiku Räsna mõisale. 20. sajandi alguseks sulandus Vatku küla Räsna küla kirdeosaks, kohati kasutati kogu Räsna küla kohta Vatku nime. Räsna mõisa maadele tekkis 1920. aastatel asundus, mis liideti 1950. aastateks Räsna külaga. 1977. aastal liideti Räsna külaga Kuru asundus, mis loodi mõisa maadele 1920. aastatel.Kuru on pregu iseseisev küla, kuid Kuru mõisa varemaed jäävad Räsna külasse. Räsna oli Kuru karjamõis. Mõisnikuks oli parun Maydell. Mõisad olid mõlemas külas rajatud 17. sajandil. Kuru mõisnik Karl Gustav von Maydell tegi oma raamatus, mis ilmus 1817. aastal, ettepanekuid talupoegade elu parendamiseks. Samuti avaldas ta statistilise ülevaate Ambla kihelkonnast. Sundkollektiviseerimisega tehti Kuru mõis selle piirkonna keskuseks. Säilinud mõisa tootmishoonetesse toodi kokku inimeste loomad ja muu vara. Seal asusid karjalaut, mullikalaut (mõisa tõllakuur), hobusetall, sepapada ja kuivati. Neid kõiki kasutati tootmishoonetena. Enne elektri tulekut Kuru külla töötas sepapajas elektrigeneraator. Selle paigaldasid kohalikud mehed, kolhoosnikud. Generaator töötas ainult mõne tunni päevas, andes talitamise ajaks valgust karjalauta. Kuru karjalaut töötas kuni Jootme suurfarmi valmimiseni. Kolhoosi lõpuaastail ehitati karjalaut ümber ilusaks suureks noorkarjalaudaks. See oli ka ainuke allesjäänud hoone Kuru mõisas, mis praegu on tagastatud Toivo Kallele. Räsna küla Ambla poolsed maad kuuluvad Ambla vallale.