Kuru

Kuru küla mainitakse esmakordselt 1507. aastal Curgewammese ja Corgawannese nimega, 1564 Kurgwambs, 1588 Kurro ja 1682 isikunimega Johan Kurru Wochmes. 1472. aastal sai vabatalupoeg Hanten von Curwemsz Kuru küla lääniks. Dokumentides siiski pole mainitud küla, vaid talupoja nime. Külanimi on teada aastast 1507. 1534. aastal on mainitud Kuru küla ja mõisat, kuid hiljem mõis nähtavasti mõneks ajaks kadus. Pärast 1637. aastat rajati Kuru küla asemele uuesti mõis. Mõisa maadele loodi 1920. aastatel asundus, mis liideti 1977. aastal Räsna külaga. Praegune Kuru küla vastab varasemale Kuiawere külale, mis kuulus Kuru mõisale lahustükina Jootme külast põhjas ja mida hakati Kuruks kutsuma 19. sajandi lõpul. Kuru küla liideti 1977. aastal Jootmega, ent taastati 1998.aastal iseseisva külana.

“Minu mälestusi oma kodukülast Kurust”
Helmut Uudelepp

Kuru küla, vana nimega Kuiavere, asub Lehtse valla idapoolses ääres (kuni 1939 Ambla vallas) vastu Rakvere – Paide maanteed. Minu mälestuses oli külas 24 talu ja endine külakõrtsi koht. Oli ka 7 saunakohta, millest 5 likvideeriti EV popsiseadusega. Osale neist anti nn. käsitööliste kohad küla põldude tagant endisest mõisa maast. Sinna sai 7 väiketalu, millest moodustus väike nimeta küla. Üks meie küla „hambamees“ nimetas seda „Kassiratta“ külaks. Talude keskmine suurus oli 30 ha, millest põldu ca 10 ha. Peeti 4-5 lehma ja 2 hobust. Palju oli sood, mida vähehaaval üles hariti. Suurim talu oli „Liiva“, end. „Marienthali“ karjamõis, Tapa mõisa poolses küla otsas.
Paljud taluperemehed olid Ambla Piimaühingu liikmed, enamus talude piimast viidi meiereisse. Külas oli ka masinaühistu – viljapeksumasin koos mootoriga, mida veeti hobustega. Teine ühistu oli koos Jootme meestega, nendel oli isesõitja mootoriga masin. Tegutses veel Kuru-Jootme Tuletõrjeühing, mille esimeheks oli minu vend Vello ja komando-ülemaks Arvet Lindma. Ühingul oli 2 käsipritsi, hüdropulte jm.
Noorte hulgas oli populaarne Kuru-Jootme maanoorte ring, mille vanemateks Juhan Tammiste ja hiljem Jaak Mae. Organiseeriti oma liikmetele aedvilja- ja linnukasvatuse võistlusi, heinaseemnekasvatuse ja kunstväetise kasutamise katselappide hooldamist jne. Korraldati ka referaate ja vaidlusõhtuid. Õpiti näitemänge, esineti pidudel. Mäletan Kangermanni laulumängu „Vaikne kena kohakene“. Suursündmuseks oli Maanoorte suvepäevad Jänedal 1937. Seal esinesid maanoortele president Päts jt. rahvajuhid.
Pidusid korraldati suvel Põllu talu aias, Jootme mõisa pargis, talvel Jootme mõisas ja Tapa küla endises magasiaidas, nn. „Rotikuuris“. Seal oli isegi eesruum riietehoiuga, olid saal ja lava. Mängiti täispikki, kogu õhtut täitvaid „tükke“, nagu „Õnnestunud manööver“, „Kirves ja kuu“, „Maarahva lunastus“ jt. Talvel käidi hobustega ka kaugemal esinemas. Pandi kulissid regedele, ise otsa, ning sõideti näiteks Vohnjasse (üle 20 km).
Siis saabus aasta 1940 ja Vene okupatsioon kõigi murranguliste sündmustega. Kõik organisatsioonid ja ühingud suleti. 1941 jõudsid sõjasündmused ka meile. Mopiga viidi Venemaale kaks venda – Gustav ja Heinrich Luik. Mõrvati kaks venda – Alfred ja Harald Tammiste. Saksa okupatsiooni aastail sõdis kommunistide vastu Eesti üksustes 10 meie küla meest, Soome sõjaväes 1. Sõjas sai surma 1 mees, tagasi tuli külasse 2.

Artikleid vanadest ajalehtedest Kuru külast ja selle inimestest:

Järva Teataja 9.veebruar 1932

Kuru elust-olust.

Tahetakse postkasti lähemale.

Sama kui mujalgi annab majanduslik kitsikus ka tunda ennast Kuru põllumeestele. Suurimat puudust tuntakse loomatoidust, sest heinasaak möödunud suvel polnud kuigi hea. Ka suiwilja põhku sai tuntawalt wähem kui eelmistel aastatel. Allapanemise materjalist puudust ei ole. Seda muretsetakse Jootma turbarabast, kust seda küllaldaselt saada. Mitmed on „Kuru-Jootma” turbaühisuse liikmed. Kuid mõnedele, kelle krunt kokku puutub viigirabaga, mõõdeti tänawu neile, kellel waremalt palwekirjad sisse antud, umbes hektari suurused tükid ette. Nüüd ollakse üldiselt taliwilja oraste pärast mures. Suure sula tõttu on mitmetel põllupidajatel rukki- ning nisuorased wee ja jää all. Kardetakse tõsist hädaohtu selle tagajärjel.

Waimliselt ei wõi öelda, et Kuru oleks maha jäänud. Külas leidub ülikooli haridusega inimesi. Loetakse palju ajalehti ja raamatuid. Raamatuid muretsetakse lähedalt asuwast Tapa küla raamatukogust. Ajalehtedest loetakse „Järwa Teatajat” alati kõige rohkem, ajast, mil juba „Järwa Teataja” ilmumist alustas. Kirjutatus näeme, et „Järwa Teatajat” loetakse 12 eks., „Kaja” 2 eks., „Rahwa Sõna” 1 eks., „Tapa Sõnumed” 8 eks. Post saabub korralikult. Tapalt jõuab post Kurru kell 3. Amblast jõuab post Kurru kell 14. Weidi nurinat tekitab järgmine asjaolu. Posti antakse kivjatalust kätte kella 8—9 ja 14—15. See kellaaeg pole sobiw, sest kirjatalu asub oma 1,5 km. kaugusel külast. Hommikul ei jõua selleks kellaajaks sinna, sest on kibe loomatalituse aeg. Õhtune kellaaeg on wähe sobiwam. Omal ajal tahtsid kurulased kirjatalu oma küla otsa, kus pidi ka tulema awalik telefoni kõnepunkt, kuid jootmalased olid selle wastu. Saab näha, millal tuuakse kirjatalu kurulastele soowitawasse kohta. Soovitavam koht on palju lähem ning kättesaadawam kurulastele.

Järvamaa: põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja, 11. juuli 1931

Nagu hiljuti teatatud, leiti mõni aeg tagasi Ambla kalmistult T. Kroonfeldi haualt 2 vanaaegset raha, aastanumbritega 1637. ja 1638. Nüüd on sama valla piiridest jällegi wanaaegseid rahasi leitud ja nimelt Kuru külast. Leitud on seekord 3 raha, neist 2 vasest ja üks hõbedast. Rahad kannavad aastanumbreid 1633 ja 1798, kahel rahal on küljes üksikud kõdunenud ketilülid, mis kinnitatud raha külge sellest läbipuuritud augukeste kaudu. Kuna Ambla kihelkond kogu oma ulatuses üks rikkalisemaid muinsusesemete asu- ja leiukohti, siis on seda muuhulgas ka eelnimetatud Kuru küla ümbruses, mis mäeseljandikul leiduv vanaaegne patarei asukoht ja Tapa küla koolimaja juures „Männimäes” olev ühiskalm mida rahvas nimetab ühe kõrgema Rootsi wäejuhi kalmuks. Nimetatud kalmul kasvavad kaks vana mändi, kuna kalmu keskele püstitatud kivirist. Waremini oli kohal isegi kaks kiviristi. Aastat 20 -30 tagasi on leitud kalmu küljelt kaevamisel vanu hobuse valjaste raudu ja vask rõngaid. Kuru küla all asuvast soost on leitud aastakümneid tagasi rida väärtuslikke esemeid, muuseas isegi kuldrahasid ja üks kuld käewõru. Umbes aastat 40 tagasi leiti Kuru küla lähedusest veel kilukarbisuurune nõu hõbedaste pärlitega ja sõrmustega, missugune leid aga kõik hiljemini kaotsi läinud.

Kaja, 19.detsember 1934

Jootmel leegitses jõulumehe habe. 16. skp. peeti Ambla wallas Jootma-Kuru tuletõrje ühingu jõulupidu. Kui peo lõpul ühingu esimees hakkas süütama jõuluwanana esinewa Kuru noormehe Sturmi paberossi, süttis korraga jõuluwana pikk linadest habe. Enne kui ehmunud inimesed suutsid kustutada tule, oli leek põletanud Sturmi näo. Õnneks on wigastused kergemat liiki.

Järva Teataja 28.mai 1932

Wana raha aias. Neil päewil leidis keegi Kuru küla elanik aias peenarde tegemisel wana waskraha. Raha kannab aastaarwu 1581 ja seega pärit poola-ajast. Tagaküljel on mingisugune wapp, kuna esiküljel on aastaarw ja mingisugune kirjutis. Ka ennemalt on leitud sealt wanaaegseid rahasid.

Tapa Sõnumed 24.01.1933

On hää asi, et ilmuvad „Tapa Sõnumed”, nüüd saab ometi Kuru küla elust-olustki torgata mõni rida lehte. Hulk aastaid tagasi kirjutas keegi pika kirja Kurust ühes Tallinna lehes, öeldes, et Kuru on suuremaid külasid Põhja-Järwamaa kultuursalvede. s. o. Tapa linna ja alevikkude lähedal. Kuid Kurus ei olewat ühtki seltsi ega ühisust, seltside elu organiseerimise asemel protsessida elanikud üksteisega kohtutes. Lewinenud olewat weel ulaelu, kakelused, pussitamised, salakõrtsid ja ebausk. Ent uuendusi, referente, instruktoreid ei sallitavat silmaotsaski. Karjarawitsejatel olewat kurjad silmad, kes lauta pääsedes nõiduwat terwe karja ära. Kuid haiguste puhul, peavalu, söögiisu puudusel jne., mindawat kuputarkade juure. Sarnaselt kirjutati Kuru elust-olust aastaid tagasi. Nüüd on muutunud olud, kuid kuulus Eesti jonn asub Kurus ikka veel aukohal. Nii asutas naabriküla omale rehepeksu-ühisuse , kutsudes Kurugi mehi liikmeteks. Ent kurulased, olles liig uhked naabrite wastu, asutasid ise rehe-peksu-ühisuse. Muretseti suur masin, millele aga õnnetuseks ei saadud „hinge” sisse. Nüüd on osa osanikke meeleheitel, sest rehepeksumasin on kohane vaid vanarauaks. Rida aastaid tagasi käis Kurus ka loomakasvatuse instruktor. Asutati sugupulli ühing ja kontrollühisus. Kuid mõlemad nimetatud majandusliku tähtsusega koondused on praegu vaid nimepidi olemas. Omapärased on igatepidi kurulased. Nii ei tunnista kurulased weel praegugi arste, haridust ega muidki ajakohaseid vaateid. Millal küll edeneb Kuru?

Mart Sepamägi.

Tapa Sõnumed 19. juuli 1930

Enesetapmine Kurus.

10 skp. lasi Kuru küla Lääne talu penenaine Hilda Bachmann, 24 a. vana, endal nagaan süst. revolvrist kuult vasakult poolt rinnust läbi. Kohapäält kuuleme täiendavalt: neljapäewa lõuna ajal, kui Hilda Bachmanni ema karjamaalt lehmi lüpsmast kodu jõudnud, leidnud ta toa ukse kinni olevat. Mitmekordsele koputusele avanud viimaks tütar ukse, olles ise üleni higine ja märg. Ema nähes, et tütrel palav ruttas aita, et säält teist kleiti tuua, kuid jõudes aida läveni kuuldus toast revolwripauk. Tuppa tagasi pöördes avanes emal õudne pilt, tütar lamas selili põrandal oma veres, olles aga veel täie mõistuse juures. Laskmise ajal oli peremees August Bahmann heinamaal. Kutsuti Tapalt Dr. Walther. Abiandmine osutus aga võitmatuks raske haava tõttu. Kuul oli läbistanud kopsusooned. 5 ja poole tunnise vaevlemise järele heitis haige hinge. Kohale sõitsid asja juurdlema kohtuurija ja politseiametnikud. Enesetapmise põhjus on senini selgumata. Mingisugust kirja kadunu järele et jätnud. Leinama jäid H. B-d. mees, 4 a. tütar ja kahe nädalane poeg.

Postimees 22. juuni 1930

Tapa läheduses Kuru küla põllupidajate hobustel lõigati öösel karjamaal sabad maha. Seni on 11 hobust „puhtaks” tehtud, kurjategijaid ei ole suudetud tabada.

Tapa Sõnumed 22 sept. 1931

Wanake jäi wiljakoorma alla. Reedel jäi 70-a. Juhan Uudeküll wäljalt wilja wedades nii õnnetult ümberminewa wiljakoorma alla, et enam ise wälja ei saanud. Juurerutanud naabrid päästsid wanakese koorma alt wälja ja toimetasid wankril koju, kuna ta saadud muljutuse tõttu ennast ise ei suutnud jalule ajada.

Heinaküün põletati maha. Reedel süüdati teadmata isiku poolt põlema Kuru küla elaniku H. Kuusiku heinamaal heintega täidetud küün. Küün põles maani maha. See on käesolewal suwel juba kolmas juhus, millel tule algus teadmata. Alles heinaajal põles maha Ambla turbaühingu turbaga täidetud küün ja süttisid põlema küla taga asuwad heinamaad. Kas süütamiste põhjuseks wihawaen wõi walmistab põletamine mõnele haiglaslikule isikule lõbu, on teadmata. Sündmust juurdleb politsei.

Järva Teataja 30.nov.1934

Kurus juuakse denaturaati. Paar Kuru küla elanikku on hakkanud wiimasel ajal jooma denaturaati, mis hinna poolest wiinast tunduwalt odawam. Mõned aga on kaldunud „liikva“ tarwitamisele.

Tallinna Teataja 4. juuli 1912

Amblast. Waidlus koolikoha pärast. 27. juunil saatis Kuru mõisa omanik parun Maydel oma moonamehed Jootma kooliõpetaja Mucheli heinamaale ja laskis heina maha niita. Sellest teost teada saades, ruttas kooliõpetaja asja järele vaatama ja leidis tõeste niitjad, kes seletasivad, et nemad käsu järele mõisa töös on. Nimetatud kooliõpetaja peab koolimaid juba 35 aastat oma pruukida ja on temal selleks dokument. Miskisugust seaduslikku ülesütlemist heinamaa äravõtmise üle ei ole tehtud ega kohta üles üteldud. Asi läheb kohtusse.

Järvamaa 8. okt. 1926

Kuritegewus Jootmal. Jootma ja naabruses asuw Kuru küla on mitmesuguste kriminaalselt kahtlaste isikute asukohaks olnud. Käesolewal aastal tabati Tamsalu jaama lähedal tagaotsitaw kurjategija Arnold Samra. Kuigi wiimane alles õige noor, umbes 23 aastat, on tal juba pikk kuritööde nimekiri seljataga. Samra elukohaks oli Jootma küla. Kardetawaim kurjategija, kui nimetatud Samra, on noor Reinhold Kodar, kes suuremate warguste eest juba pooltosinat korda karistatud ja üle nelja aasta wanglas mööda saatnud. Hiljuti arreteeriti ta Tapa metskonna metsaülema rahakapi warguse pärast. Ka tema elutses Jootma külas. Wargused Jootma ja Kuru külas on alatised nähtused.

Postimees 12. juuli 1938

Järwamaal Ambla wallas Kuru külas nõelas herilane heinamaal Roodu talu perenaist L. Härmat, kes esialgu ei pööranud sellele nõelamisele mingit tähelepanu. Warsti aga tekkis nõelatul peapööritus ning kogu keha hakkas paistetama. Ruttu kutsuti kohale Tapa linnaarst dr. Ustaw, kel wastawa süstimisega õnnestus päästa juba meelemärkusetult lamawat haiget.

Postimees 9. mai 1902

Ambla kihelkonnast. Koolid on oma tööd juba möödaläinud kuul lõpetanud. Kaks ühendatud walda on otsustanud, kumbgi üht walla kooli ministeriumi kaheklassiliseks kooliks muuta, milledele rahalisi abi kroonu poolt lisaks palutakse. Kõrvalt ütelda oleks, et kumbagil wallal möödaläinud talwel 1 vallakool seisis, teisel maja puuduse, teisel jälle kooliõpetaja puuduse pärast. Soowida oleks edaspidiseks, et vallad palju suuremat ustawust ja hoolt üles näitaksiwad, kui siitsaadik „pisku” üle. Pääle ministeriumi-koolideks muudetawate rahvakoolide kaob siit ka weel Kuru küla kool ära, mis Jootma kooliga ühendatakse. Kärawete kooliõpetaja Tinnori, kes seitse aastat siin kooliõpetaja ametit pidanud, lahkub vabatahtlikult ametist, et Soome Harju põllutöö kooli astuda. Tema oli ainukene kooliõpetaja, kes Ambla karskuseseltsi „Sõudja” liige on. Tähelepandav on, et koolikonna peremehed wast siis otsustasiwad kooliõpetajale palka juurde lisada, kui selle äraminemise nõu juba kindel oli. Kuid kooliõpetajale oli see siis hilja. Esmalt, kui kewadised sulad algasiwad, arwati, et õige wähe wett saab. Kuid nüüd on sajud lumeweele lisa andnud, nii et wett madalamate kohtade pääl tõesti liiga on. Inimesed tõendavad, et nii suurt wett weel ei olla olnud, kui tänawu. Põlltööd takistab hiline kewade tulek muidugi, nüüd on weetõusu pärast madalamad põllud lausa wee all. Elumajadesse olla mitmes paigas wett tunginud. Et wihma weel pääle tuli, ei ole alanemist nii pea loota. Loomatoidu puuduse üle kuulukse kaebtusi palju. Sood ja madalamad karjamaad, kust loom nälja kustutust saaks, on wee all. Taliwilja oraseid on tali rikkunud. Suuremaade pidajad on rukki hindasid 8 rubla ümbert 9 rubla pääle tõstnud.

Järvamaa 2. juuli 1931

300-aastaste rahade leid Ambla kalmistult. Ambla koguduse kalmistult on leitud endise Kuru küla elaniku ja Ambla valla ametniku Tõnu Kroonfeldi kalmult 2 vanaaegset raha, mis kannavad aastanumbreid 1637 ja 1638. Kuna Ambla kihelkonna ja kiriku ajalugu 700 aasta pääle ulatab, siis sarnaste rahade leid ei ole just imestatav, kuigi rahad ise wanaduselt haruldased.

Koit 6. juuli 1912

1. juulil käisivad Ambla Põllumeeste seltsi liikmed Jootma ja Kuru mõisates, kus parun Maydell nendele oma eeskujulikku sookuiwatamise ja -harimisetöösid näitas ja seletust andis. Väikepõllumeestele soovitas parun sooharimise riistu ühiselt muretseda, sest et need üksikule wäga kallid maksma tulewad. Karjakasvatuses soovitas parun ka kontroll-assistentide ametisse panemist. Jootma mõisas olivad wee ära laskmise tingimised halvemad, nii et tagajärjed head ei tõotanud olla kui Kuru mõisas, kus paremad tingimised on. Lõpuks asetati Kuru mõisas kõik kohwilauda, millest mõlemad parunid (wana ja noor) osawõtsiwad. Parunid awaldasiwad mõtteid, mis mõnegi teise suurpõllumehe omadest lahku lähewad, nimelt oliwad nad sellis arvamises, et ikkagi eestased paremad töölised olla kui wenelased ja leedulased, iseäranis imestas wana parun saarlasi, kes halwa toidu juures wäga suurt tööjõudu üles näitavat.