Jootme

Jootme küla läbib Rakvere-Paide maantee. Soodla jõgi, mis saab alguse Suuga ja Jootme allikatest ning on Jägala jõe suurimaid lisajõgesid, voolab samuti läbi küla. Looduskaitse objektiks on kohaliku tähtsusega Jootme metsapark. Vanimad teated pärinevad 14. sajandi lõpust, mil küla kandis nime Jotma, 15. sajandi algul Jothamas, 1564 Jotmez ja 1586 Jodtma. Niisama vana on 1977. aastal Jootmega liidetud Kuru küla, mis kandis nime Kuiavere ning samuti mõisastati 17. sajandil. Kuru küla eraldati Jootme külast ja taastati iseseisva külana 1998. aastal.
Jootme mõis rajati 17. sajandil küla kõrvale. Mõisa maadele tekkinud asundus liideti 1940. aastateks külaga. L. Kettuner seostab nime loomade jootmise kohaga, taastades nime kujul Jootti-maa. Tõenäolisem on aga seos sõnadega joutu, jõuetu+maa, mida kinnitab kohalik teave, et tegu on kehva ja klibuse maaga. Nime lühenemine toimus 16. sajandi lõpuks. 1977. aastal liideti Jootmega Suuga asundus ja Tapa linna piirest välja jäänud Tapa küla talud.
Jootma-Räsna vallakool asutati 1844. aastal. 1860. aastal ehitatud Jootma külla parun Wrangelli poolt kahekordne kivist koolimaja. 1866. aastal ehitatud Jootma-Räsna kogukonna poolt puust koolimaja, milleks selleaegne pärushärra Victor von Hennyng andnud ehitusmaterjali, Räsna maast 4 tiinu põldu ja Jootma maast 20 vakamaad heinamaad, peale selle 19 sülda puid ahjukütteks. Koolis õppis 1911. aastal 29 õpilast, õpetaja oli Johan Muchell. 1918/1919 oli kooli nimi Jootma 1-klassiline algkool, õpilasi oli 25. Õpetajateks on olnud Jaan Kaasik 1866-1877, Johann Kasvandik 1877-1878 ja Johan Muchell 1878 – 1920. aastatel, 1890. aastal andis Johan Muchell välja vallakoolide tarbeks geograafia õpetuse käsiraamatu, I jagu, köidetud. 1880. aastal oli koolis kaks klassirühma ning koolituba asus puust omas majas, mis kuulus vallale. Jootma endise koolitalu hooned ostis ära sama kooli endine õpetaja Johann Muchell 1932. aastal 250 krooni eest. 1901. aastal liideti Jootma kooli juurde ka Kuru vallakool, mis Jootma kooli nime all 1920. aastani tegutses, mil kool suleti.
Jootmel elas rätsep Joosep Neublau, üks Järvamaa rahvaluule suurkogujaid, kes sajandivahetusel 1899/1900 saatis Matthias Johann Eisenile 1500 lehekülge Tapa ja Ambla ümbrusest kogutud folkloori. Paljud J. Neublau kogutud rahvajutud on ilmunud M. J. Eiseni väljaannetes. Esimene kolhoos „Vanemuine“ loodi Jootmele 24.04.1949. Esimees Jüri Kukk. 26.12.1950 ühines „Vanemuine“ „Põhjala“ ja „Jüriöö“ kolhoosiga. Ühine nimi oli algul V. I. Lenini nim., hiljem „Põhjala“. 13.02.1970 ühines „Põhjala“ kolhoos Lehtse kolhoosiga. Inimesed saavad tööd Jäneda ja Tapa erinevates ettevõtetes. Lapsed saavad põhihariduse Tapa Gümnaasiumis, Tapa Vene Põhikoolis ja Ambla Põhikoolis. Jootme mõis on tänapäeval erakätes.

Jootme külast

Väike Jootme küla on ajalooliselt väga tihedalt seotud oma naaberkülade Räsna ja eriti Kuruga. Juba sellepärast, et kõik need kolm küla kuulusid ühele mõisnikule – parun Eduard von Maydell`ile, kes ise elas Kuru mõisas.

Jootme asundus ja küla olid maa suuruse ja elanike arvu poolest üks väiksemaid ümbruskonnas. Kokku oli küla ja asunduse maa-ala suurus 431 tiinu, millest põldu umbes 200 tiinu. Põllumaast kuulus asundusele 108 tiinu, külale umbes 90 tiinu.

Jootme küla oli Ambla kihelkonnas paigaks, kus kutsuti ellu esimene vallakool kogu kihelkonnas – 1844. aastal. Jootme vallakool asus „Kooli“ talu piirides, kuhu koolimajaks ehitati kahekordne kivist hoone, mille teise korruse hoone hilisemad kasutajad maja lõhkusid. 1925. aastal kasutas „Kooli“ talu peremees koolimaja loomalaudana. Hoone nurgakivisse olla ehitamise ajal pandud vanaaegset kirjandust ja rahasid.

Jootme küla ja mõisa omanikeks on terve rida aadlisoost isikuid olnud. Eesti Vabariigi iseseisvuse tulekul võõrandati Jootme kui rüütlimõis. Mõisa peahoone sai Vabadussõja ajal tugevasti kannatada. Mõisa hoone oli ostnud ära 1924. aastal koos teiste kõrvalhoonetega keegi asunik. Veel 1926. aastal seisis pool mõisahoonet täiesti kasutamata, uksed ja aknad olid eest ära, ahjud lagunenud, põrandad ja laed purustatud.

1926. aasta suvel liikusid Ambla vallas ringi adventistide usulahu liikmed, pakkudes müüa taludes igasugust ususeltsi poolt kirjastatud kirjandust. Tihti püüti raamatuid, mis 350 – 1500 marka eksemplar maksid, otse vägisi elanikkudele kaela määrida. Kogu kirjandus käsitles ainult maailma lõpu ja tuhandeaastase „rahuriigi“ kätte jõudmist. Sellised „usurändurid“ liikusid ka Kuru ja Tapa külades.

Et võimalikult täpset pilti saada rahvaarvu liikumise kohta maal, selleks olid sisse seatud taludes majaraamatud. Paljud talud neid raamatuid aga korrektselt ei täitnud ja see tõi hiljem kaasa hulgaliselt sekeldusi. Nii karistati Tapa alevi politseiülema poolt Jootme külas 13 majapidaja hulgas koguni 9 isikut, kes surnud perekonnaliikmeid polnud maha registreerinud, uusi perekonnaliikmeid sisse registreerinud ehk üldse majaraamatud täitmata jätnud. Trahvi määrati 500 – 1500 margase rahatrahviga.

Kanapidajatele oli asutatud Tapale, Amblasse ja Lehtsesse eksport munade vastuvõtmise punktid. Kuid tihti käisid Jootme ja Kuru külasse kanamunade ülesostjad Tapalt, makstes 15 – 16 marka paarilt. Niimoodi aga kaotas kanapidaja rahas, sest ülesostjad maksid tõelisest turuhinnast palju vähem.

1926. aastal kujunes Jootme küla kõige kardetavamaks kurjategijaks Reinhold Kodar, kes suuremate varguste eest juba pooltosinat korda karistatud oli ja isegi üle nelja aasta vanglas mööda saatnud oli. Nüüd arreteeriti ta Tapa metskonna metsaülema rahakapi varguse pärast.

Üldse olid Jootme ja Kuru külades vargused alalised nähtused. Sama võib öelda salaviina vabrikute ja salaviinaga kauplemise kohta. Pea igas külas tegutses selline viinaajaja oma alaliste kundedega.

1930. aastate algul aga selgus äkki, kuivõrd kergemeelselt oli rehepeksumasinaid ostetud. Tapa külas ja asunduses üksi oli kolm rehepeksugarnituuri. Lisaks sellele oli külas üks paigalseisva mootoriga rehepeksumasin ja üks Jootme küla masinatarvitajate ühingu liige. Seega olid küla ja asunduse põllupidajad, keda umbes 30 ümber, jaotatud 5 rehepeksumasina vahel. Arusaadavalt selliste väikeste rühmitustega korralikke rehepeksugarnituure osta ei suudetud. Ja need mis olid, need ei töötanud korralikult, nagu vaja olnuks.

Vahel juhtus ka muudmoodi juhtumeid. Näiteks oli 1933. aasta suvel Jootme küla taluomaniku Herbert Ilu lambad, ajal kui ta ise kodust ära oli, köiest lahti saanud ja naabri talu kaera läinud. Naaber, Ferdinand Kodar seda nähes, haaranud toast vintpüssi ja hakanud lambaid tulistama. Üks lammas sai otsekohe surma, teine aga põgenes. H. Ilu teatas asjast muidugi politseisse, kes siis F. Kodar`ilt vintpüssi ära võttis, sest see oli tal ilma loata, ja protokolli koostas lamba tapmise pärast.

Üks raske õnnetus juhtus Jootmel viljamasindamisel. Oktoobris 1933. aastal masindati „Nuiamäe“ talus vilja. Linnape Masinatarvitajate ühingu masina peal toimetas vilja alla laskmist Boris Muhel. Masina töötamise ajal astus ta allalaskja avausest välja, et kõrvaldada panilauale sattunud kivi. Oma kohale tagasi minnes, astus ta aga nii ettevaatamatult, et parem jalg sattus masina trumlisse. Täies hoos töötav masin rebis õnnetul parema jala altpoolt põlve otsast ära, kusjuures vigastada sai ka tema parem käsi, millega püüdis jalga päästa. Lähedal olnud samariitlased sidusid jala verejooksu peatamiseks kinni ja haavatu saadeti otsekohe Rakvere haiglasse.

1934. aasta suvel tuli ette Jootme asunduses ja Kuru külas mitmeid sigade punataudi juhtumeid.

Ambla vald, kus niigi maksud kõrgemad olid kui mujal, ajas 1934. aasta lõpuks isikumaksu lausa rekordkõrgusele – naistele 4 krooni ja meestele 7 krooni. Mõneski majapidamises, kus perekonnaliikmeid palju, tuli maksta suuri summasid. Nii oldi sunnitud makse võlgu jääma. Jootme külas olid pea kõigil taludel nii kohamaksud kui isikumaksud politsei poolt sissenõudmisele määratud. Palju maksuvõlglasi oli ka Kuru külas.

1930. aastal oli asutatud Jootme ja Kuru talupidajate poolt kohapeale turbaühing, mille tegevus osutus edukaks. Põhiliselt kasutati aluspõhuturvast. Ühingu juhatusse kuulusid August Bachmann, Edgar Lageda ja Oskar Tikva.
1938. aastal läks Jootme külas hoogu eriline „vanametalli kogumine“, mida sooritati üsnagi salapärasel viisil – kas õhtul hilja või öösiti. Mitmelgi talul olid kaduma läinud põllule või metsa unustatud raudkangid, loomade köietamise ketid-vaiad ja vanad kirved. Metsades aga lõhuti rauast detailidega ühendatud seinapalkidega heinaküüne, lootes nii vanametalli koguda. Ei saadudki teada, kes need salapära armastavad vanametalli kogujad olid ning mis ürituse heaks nende poolt kogutud vanametall läks.

Õnnetusi juhtus ka vanainimestega. 1938. aasta märtsis leiti „Kooli“ talu kaevust uppunult samas elanud Olga Jaani t. Muhel, kes vanust 66 aastat. Vanake oli lesknaine ja elatas ennast pensionist, elades koos teenijaga vana koolimaja ruumides. Ta põdes raskekujulist maovähki ja närvihaigust.

1939. aasta aprillis juhtus õnnetus Jootme küla elaniku Mai Siiberg`iga, kes oli juba üle 80 aasta vana. Tulles Ambla kirikust, jäi ta Amblast umbes paari kilomeetri kaugusel Räsna küla vahel hobuse ja vankri alla. Murdus jalaluu ning nina, pea ja nägu said vigastada ja muljuda. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga sest vanake sattus hobuse alla momendil, mil hobune vastu sõitvast mootorrattast kohkus ja teelt kõrvale kraavi vanakesele otsa kargas. Mai Siiberg paigutati Ambla koguduse haiglasse.

Kui 1940. aasta alguses Järvamaal üldiselt üks raadioaparaat iga viie talu kohta tuli, siis Järvamaa kohta otse rekordilise kuulajate arvu moodustas Jootme küla ühes asundusega kus kokku 22 talu kohta tuli 16 raadioaparaati. Külas asuvate 11 talu kohta oli veel 3 talu ilma raadiovastuvõtjata, samapalju ka asunduses.

Jootme küla oli ka keskuseks, kus minevikus kogu ümbruskonna kohta esimesed püsivad ajalehe lugejad tekkisid.
1935. aasta sügisel asutati Kuru – Jootme maanoorte ring. Paari aasta möödudes oli ringil 24 tegev- ja 4 toetaja liiget. Ringi vanemaks oli Juhan Tammiste. Korraldati näiteõhtuid põllumajanduslikel teemadel, lavastati mitu näidendit oma näitetrupi poolt. Samuti korraldati liikmetevaheline aedvilja kasvatamise võistlus jne. Ühtlasi olid mõned liikmed asunud ringivanema algatusel karusloomade kasvatamisele. Peeti linnukasvatuse kursus ja keedukursus. Oma aastakoosolekul 1937. aasta jaanuaris „Krassi“ talu ruumides otsustati liikmetevaheliste arusaamatuste lahendamiseks ellu kutsuda 3-liikmeline kohus A. Reinvaldi juhtimisel. Juhatusse valiti esimeheks P. Laisaar, liikmeteks L. Veiderpass ja A. Tammiste, revisjonikomisjoni H. Tammiste, H. Uudelepp ja E. Tammiste.