Jootme

Jootme küla läbib Rakvere-Paide maantee. Soodla jõgi, mis saab alguse Suuga ja Jootme allikatest ning on Jägala jõe suurimaid lisajõgesid, voolab samuti läbi küla. Looduskaitse objektiks on kohaliku tähtsusega Jootme metsapark. Vanimad teated pärinevad 14. sajandi lõpust, mil küla kandis nime Jotma, 15. sajandi algul Jothamas, 1564 Jotmez ja 1586 Jodtma. Niisama vana on 1977. aastal Jootmega liidetud Kuru küla, mis kandis nime Kuiavere ning samuti mõisastati 17. sajandil. Kuru küla eraldati Jootme külast ja taastati iseseisva külana 1998. aastal.
Jootme mõis rajati 17. sajandil küla kõrvale. Mõisa maadele tekkinud asundus liideti 1940. aastateks külaga. L. Kettuner seostab nime loomade jootmise kohaga, taastades nime kujul Jootti-maa. Tõenäolisem on aga seos sõnadega joutu, jõuetu+maa, mida kinnitab kohalik teave, et tegu on kehva ja klibuse maaga. Nime lühenemine toimus 16. sajandi lõpuks. 1977. aastal liideti Jootmega Suuga asundus ja Tapa linna piirest välja jäänud Tapa küla talud.
Jootma-Räsna vallakool asutati 1844. aastal. 1860. aastal ehitatud Jootma külla parun Wrangelli poolt kahekordne kivist koolimaja. 1866. aastal ehitatud Jootma-Räsna kogukonna poolt puust koolimaja, milleks selleaegne pärushärra Victor von Hennyng andnud ehitusmaterjali, Räsna maast 4 tiinu põldu ja Jootma maast 20 vakamaad heinamaad, peale selle 19 sülda puid ahjukütteks. Koolis õppis 1911. aastal 29 õpilast, õpetaja oli Johan Muchell. 1918/1919 oli kooli nimi Jootma 1-klassiline algkool, õpilasi oli 25. Õpetajateks on olnud Jaan Kaasik 1866-1877, Johann Kasvandik 1877-1878 ja Johan Muchell 1878 – 1920. aastatel, 1890. aastal andis Johan Muchell välja vallakoolide tarbeks geograafia õpetuse käsiraamatu, I jagu, köidetud. 1880. aastal oli koolis kaks klassirühma ning koolituba asus puust omas majas, mis kuulus vallale. Jootma endise koolitalu hooned ostis ära sama kooli endine õpetaja Johann Muchell 1932. aastal 250 krooni eest. 1901. aastal liideti Jootma kooli juurde ka Kuru vallakool, mis Jootma kooli nime all 1920. aastani tegutses, mil kool suleti.
Jootmel elas rätsep Joosep Neublau, üks Järvamaa rahvaluule suurkogujaid, kes sajandivahetusel 1899/1900 saatis Matthias Johann Eisenile 1500 lehekülge Tapa ja Ambla ümbrusest kogutud folkloori. Paljud J. Neublau kogutud rahvajutud on ilmunud M. J. Eiseni väljaannetes. Esimene kolhoos „Vanemuine“ loodi Jootmele 24.04.1949. Esimees Jüri Kukk. 26.12.1950 ühines „Vanemuine“ „Põhjala“ ja „Jüriöö“ kolhoosiga. Ühine nimi oli algul V. I. Lenini nim., hiljem „Põhjala“. 13.02.1970 ühines „Põhjala“ kolhoos Lehtse kolhoosiga. Inimesed saavad tööd Jäneda ja Tapa erinevates ettevõtetes. Lapsed saavad põhihariduse Tapa Gümnaasiumis, Tapa Vene Põhikoolis ja Ambla Põhikoolis. Jootme mõis on tänapäeval erakätes.