Nikolai Reek
Sünd. 01.02.1890 Tallinn, surn. 08.05.1942 Ussollag, Permi obl., Venemaa) Alghariduse omandas Tapa Raudtee Algkoolis.
Sõjaväelane, kindralmajor (1926), kindralleitnant (1938). Lõpetas 1910 Tšugujevi sõjakooli, 1917 Petrogradis Nikolai sõjaväeakadeemia, 1925 Pariisis Ecole Superieure de Guerre. Õppis 1930-31 Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas. Teenis 1910-1913 Onega polgus Tallinnas. Osales 1914-1918 I maailmasõjas, 1918-1920 Vabadussõjas (1918 oli195. jalaväerügemendi ülem, 1919. a.
1. diviisi ja 3. diviisi staabiülem, 1919-1920 Viru rinde staabiülem). Aastast 1921 ajakirja “Sõdur” vastutav toimetaja. 1921-23 Kõrgema Sõjakooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste inspektor. 1926-1927 ja 1929-1934 Tartus dislotseerunud 2. diviisi ülem. 1925-1926 ja 1934-1939 Sõjavägede Staabi ülem.
1927-1928 kaitseminister, 1939-1940 sõjaminister. Osales paljudes Vabadussõja lahingutes.
Nikolai Reeki on autasustatud Vabadusrist I liigi 2. järk (1920), Il liigi 2. järk (1920) ja II liigi 3. järk (1920). Valgetähe teenetemärk I klass (1940), Kotkaristi teenetemärk I klass (1933), Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste (1934). Tema bareljeef asub Tartus Ülikooli t. 8 (2003).
1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist muudeti diviisi staabi nimi Eesti Sõjavägede Staabiks. Staabi ülemaks sai Nikolai Reek.
1941. aastal arreteeriti ja saadeti Solikamski Usollagi laagrisse, kus ta 08.05.1942 pärast ülekuulamisi hukati.
Nikolai Reek oli üks vähestest eestlastest, kellel oli kokkupuude Adolf Hitleriga. Ühtlasi sai temast üks kuulsamaid Tapa Raudteekoolis õppinud õpilasi.
24. septembril 1939 andis Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner sõjavägede staabiülemale kindral Nikolai Reekile ülesande astuda kontakti Saksa relvajõudude ülemjuhataja staabiga, et saada vastus järgmistele küsimusele: Kas Eesti võib loota Saksamaa abile, kui oleme sunnitud relva jõul kaitsma oma iseseisvust N. Liidu vastu? Kas Saksamaa, kes tegelikult kontrollib kõiki meie ühendusteid lääneriikidega, lubab meil sõjavarustuse toomist lääneriikidelt mööda mereteed? Kas Saksamaa jääb pealtvaatajaks, kui N. Liit peaks Eestile kallale tungima?
