Marie Anna-Helene Reitkam
Sünd. 25.05.1902, surn. 05.08.1975
KODUKAITSEORGANISATSIOONIDE KUJUNEMISEST – MARIE REITKAM
Juba Naiskodukaitse loomise alguspäevil oli meie juhitavatele naistegelastele selge, üks tähtsaim ülesanne on hoolitseda meie noorsoo arenemise eest. Esialgu oldi väga hõivatud Naiskodukaitse rajamisega ja organisatsiooni tegevuse arendamisega. Hiljem aga asuti energiliselt rajama kodutütarde organisatsiooni. Kodutütarde organisatsiooni eesmärkidest kirjutas Järva ringkonna Kodutütarde vanem, Tapalt pärit proua Marie Reitkam: ”Kodutütarde organisatsiooni eesmärgiks on koondada tütarlapsi 8-18 eluaastani omaette üksusteks, et kasvatada neid vaimselt ja kehaliselt tublideks, ausateks ja töökateks naisteks, tulisteks isamaa-armastajateks ja kasulikkudeks Eesti kodanikkudeks. Nende püüdeks on olla hea ja armastav õde üksteisele, puhas mõttes, sõnas ja teos.”
Esimene Kodutütarde algrakuke Järvamaal kutsuti ellu Lehtses Pruuna algkoolis 20. märtsil 1932. aastal. Seda algrakukest hakkas juhtima Naiskodukaitse jaoskonna liige preili Rist. Algul edenes kõik väga visalt. Organisatsioon oli veel vähetuntud, millest tulenevalt oli osavõtt väga tagasihoidlik – 1932. aasta lõpuks oli loodud vaid neli rühma 74 liikmega. Järgnevatel aastatel suurenes rühmade ja liikmete arv pidevalt. 1. aprilliks oli maakonnas kodutütreid juba 553 ja vanemaid 34. 1. aprilliks 1936. aastaks oli kodutütreid 51 rühmas kokku 1024. Neid juhtisid 74 kodutütarde vanemat, kellest 80% olid pedagoogilise haridusega ning suhtusid oma töösse väga püüdlikult. Organisatsiooni kõrgeim juht oli 14. oktoobrist 1932 kuni organisatsiooni likvideerimiseni juunis 1940 kodutütarde vanem preili Salme Pruuden. 1939. aasta sügisel kuulus kodutütarde organisatsiooni juba 20 000 tütarlast. Kodutütred tegutsesid väga paljudel aladel. 1932/1933. aasta Noorte Kotkaste peastaabi korraldatud üleriiklikust õppetööde võistlusest võttis osa Ambla algkooli rühm ja tuli esikohale, saades Riigivanema rändauhinna. Kodutütarde peavanema korraldatud üleriiklikust kodutütarde lipukavandi võistlusest võtsid osa Järva kodutütred ja võitjaks tuli Tapa linna algkooli kodutütar Salme Viires. Järva ringkonna kodutütarde lipukavandite võistluse võitis Türi kodutütar H. Nurme. Ka võeti osa suvepäevadest Tondil ja Tallinnas, kus esineti võimlemisharjutustega. Kodutütred aitasid kaasa nii Naiskodukaitse kui ka Kaitseliidu üksustele nende pidude ja aktuste korraldamisel, sisustades neid ettekannetega. Kodutütred muretsesid sissetulekuid oma tegevuse arendamiseks. Selliselt tahtis Naiskodukaitse kasvatada oma tütreid tulisteks isamaa-armastajateks ja kasulikeks kodumaa tütardeks. Järva ringkonna kodutütarde vanemana töötas 1932. aastast alates kuni organisatsiooni likvideerimiseni juunis 1940. a. proua Marie Reitkam.
Ta töötas Tapa algkooli vanemates klassides ja Tapa gümnaasiumis käsitööõpetajana, õpetas lastele ka raamatute köitmist.
Marie Reitkam sündis Narvas 25. mail 1902. a. kooliõpetajate perekonnas. Tema isa Aleksander Mahlstein oli Narva kalevivabriku algkooli juhataja. Ema suri tütart sünnitades. Marie kasvas üles võõrasema hoole all. Algkoolis õppis isa juures, edasi jätkas õpinguid Narva gümnaasiumis, mille 1920. a. edukalt lõpetas. Ta valdas vabalt vene ja saksa keelt. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võttis ta osa Tallinnas käsitööõpetajate kursustest. Nende eduka lõpetamise järel asus ta tööle Tapa koolides. Abiellus kapten Eduard Johannes Reitkamiga, kes oli Kaitseliidu Järva maleva instruktor. Marie Reitkamist on tema endistele õpilastele jäänud parimad mälestused. 14. juunil 1941 küüditati Marie Reitkam koos abikaasa, tütre Tiiu (sünd. 20.07.1936) ja poeg Jaaniga (sünd. 16.11.1926) Siberisse. Abikaasa kapten Eduard Reitkam (sünd. 26.12.1896) arreteeriti ja eraldati teise laagrisse. 1989. aastal sai poeg rehabiliteerimisteate, kus on öeldud: ”Vastavalt “troika” otsusele 17. augustist 1942. aastal maha lastud Sverdlovski oblastis, Sosva laagris.” Tütar Tiiu haigestus juba teel mingisugusesse verise kõhutõve sarnasesse haigusesse ning suri. Tema laip visati vagunist välja raudteekraavi. Raskete vintsutuste ja tohutute alanduste järel pääses Marie Reitkam alles 1960. aastal tagasi kodumaale. Poeg Jaan oli juba varem Eestisse jõudnud. Oma viimased eluaastad veetis Marie Türi linnas. Seal tegeles ta kodukäsitööga ja raamatute köitmisega. Marie Reitkam suri Türil 5. augustil 1975. aastal kopsuvähki ja on maetud Kõrgessaare kalmistule.
