Arsi Aarma

Sünd.03.01.1908, surn.13.11.2002.

Arsi Aarma (kuni 1934. aastani Arseni Noppasson, nimevahetus toimus 01.01.1935.a.) sündis 3. jaanuaril 1908. aastal Rakke vallas Koluveres, sai hariduse Tartu õpetajate seminaris, hiljem õppis Tondi sõjakoolis. Ta oli ka pärast sõjakooli lõpetamist seotud riigikaitsega. 1940. aasta 22. veebruari “Päewalehest” leiab fakti, et kaitseliidus teeninud Arsi Aarma auastet muudeti lipnikust nooremleitnandiks. Sel ajal teenis ta Kaitseliidu Tartumaa malevas. 1938. aasta vabariigi aastapäeval autasustas Eesti president Konstantin Päts Arsi Aarmat Kotkaristi kuldristiga riigikaitseliste teenete eest.

Tapale jõudis A. Aarma pärast kümne aasta pikkust stalinlikus vangilaagris viibimist 1957. aastal. Ta oli mobiliseeritud 28.06.1941. Punaarmeesse leitnandina, arreteeriti 19.11.1943 ja mõisteti 26.08.1944 §58-10; 58-11 alusel vangilaagrisse, kuna kuulus kaitseliitu. Nagu ta ise Tapa kooli noortele orkestrantidele rääkis, päästsid teda vangilaagris kriminaalide omakohtust nii klaverimänguoskus, mida ta oli õpetanud vanglaülemate lastele Saksamaalt konfiskeeritud trofeeklaveril, kui ka puunikerdised, eriti malendid.

Arsi Aarma oli täielikult lastele ja koolile pühendunud õpetaja. Ta tegutses koolimajas hommikust hilisõhtuni: päeval laulmistunnid, õhtul mitme vanuseastme koorid, laulu- ja instrumentaalansamblid ja suurima tööna õpilastest sümfooniaorkester. Ta remontis ise ka tollaseid kehvi puu-, vask- ja keelpille. Lisaks keskkoolile õpetas Arsi Aarma ka muusikakoolis, oli seal üks esimesi õpetajaid koos Ilmar Mägi, Mia Krooni ja Leida Viiraltiga.

Arsi Aarma ja Tapa 1. keskkooli sümfooniaorkestri tippsaavutuseks oli kuu aega kestnud reis 1967. aasta augustis ja septembris Kaukaasiasse Musta mere äärsesse pioneerilaagrisse Orljonok, kus toimus tollase kombe kohaselt üleliiduline koolinoorte kunstilise isetegevuse konkursi võitjate preemialaager oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva auks. Tapa Keskkooli ligi 60-liikmeline orkester esindas Eestit. Tema harrastuseks oli mitmesuguste puunikerduste valmistamine, milledest koostas ka näituseid.

Seitsmekümnendatel aastatel, olles pensionieas, siirdus Arsi Aarma Rakkesse, kus jätkas veel aastaid muusikaõpetajana, elas kõrge vanuseni. Ta suri 13.11.2002. aastal 94. aasta vanuselt ning on maetud Rakke lähedale Ao kalmistule.