August Pallon (Paluvee)

Sünd. 27. märtsil 1897. a. Tartumaal Puhja vallas, surn. 20. jaanuaril 1956

August Pallon oli Tapa Algkooli õpetaja aastatel 1917 – 1944.
Tema vanemad olid isa Andres Pallon, sünd. 25.06.1859 Pangodi vallas, ema Miina Pallon, sünd. Weermann, sünd. 22.12.1862 Jaegelis (Jõe mõis Tartumaal), mõlemad põllupidajad.

Alustas õpinguid Tartu Õpetajate Seminaris augustis 1913 ja lõpetas mais 1917 algkooli õpetaja kutsega. Vahepeale jäi sõjaväeteenistus 3 kuud Rakveres 1. Eesti jalaväepolgus reamehena 28.05.1917 – sept. 1917. Siis õppis veel septembris ja oktoobris 1917 Tartu Õpetajate Seminaris.

Alates 16.10.1917 valitud Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna rahvakooli kooliõpetajaks. Alates 1. augustist 1921 ametis Tapa Algkooli õpetajana. Kui kool anti üle Tapa alevivalitsusele, hakkas õpetama Tapa Tehnikaühisgümnaasiumis 1. augustist 1924 kuni 1. augustini 1925. (Vahepeal sai Tapa linn linnaõigused 1926. aastal).
Abiellus Tartu Pauluse koguduses 13.03.1926 Lilli-Mathilde s. Kütt´iga, sünd. 12.10.1904 Tapal. Abielust sündisid pojad: Heino (s. 08.01.1928 Tallinnas), Alfons (s. 30.05.1929 Tapal, sai uueks nimeks Agu 29.04.1935) ja Ain (s. 09.12.1942).

17.01.1927 valiti ta teiseks linnanõunikuks ja haridusosakonna juhatajaks asunikkude seast. Novembris 1927 valiti A. Pallon Tapa linna esimesse linnavolikogusse. Detsembris 1929 valiti A. Pallon Tapa volikokku ühena kolmest asunikust, oli volikogu esimees. Kuulus Tapa Tarvitajate Ühisuse juhatusse (1930) ja 1935 oli Ühisuse revisjonikomisjoni liige. Kuulus Tapa Vabatahtliku Tuletõrje Ühingusse, sai 1935. aastal selle 35-aastapäeva puhul tuletõrje autasuna kuldmedali ja 1931. aastal 31-aastapäeva puhul hoolsusmärgi. Juhatas Tapa Jakobi kiriku vaimulikku koori.

Aastal 1935 eestistas nime August Paluvee.

Registreeritud Tapa Linna Algkooli õpetajaks 16.10.1931 ja alates 01.08.1931 vanemõpetajaks. August Paluvee võttis osa 5. – 12. augustini 1936. aastal toimunud Järva Maakoolivalitsuse korraldatud õppeabinõude valmistamise kursustest. 1. oktoobrist 1941 määratud Tapa Gümnaasiumi ajutiseks õpetaja kohusetäitjaks. 01.08.1942 määratud Tapa Linna Algkooli õpetajaks kus töötas kuni 1943/1944 õppeaasta lõpuni. Tapal elas pere Nigoli pst. 5, alates 1942. aastast Nigoli 20-a, hiljem, 1945. aastal Pikk tn 35-1. 1940. aastast peale hakkas A. Paluvee kuuluma ametiühingusse. Märts 1944 – sept. 1944 oli ta juhataja kohusetäitja Saksi algkoolis ja selle juurde kuuluvas talumajapidamises. Septembrist 1944 – 01. märtsini 1945 oli Tapa linna TNS Täitevkomitee esimehe kohusetäitja. Valdas eesti ja vene keelt. Revolutsioonilisest liikumisest, partisaniliikumisest ja põrandaalusest tegevusest osa ei ole võtnud. Viibinud ajavahemikul 1928 – 1931 neljal korral Helsingis seoses organisatsioonide poolt korraldatud 3-päevaste huvireisidega nii orkestriga kui ka õpetajatega.

Karistatud kohtulikult ei ole, kuid sattus uurimise alla seoses ühe solvavalt tunduva pilkesalmi laulmise pärast näitelaval ning kaaskodaniku oletatava löömise pärast. Alates 12.03.1945 töötas Järvamaa koolide inspektorina kuni 01.10.1947. Lahkus 1947. aastal koolitöölt tervislikel põhjustel ning pärast paranemist  asus tööle Mäo algkooli õpetajana alates 01.09.1948.

Saadud autasud: Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu poolt teenete eest tuletõrje alal hõbemedal ja kuldmedal, Läti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu poolt teenete eest tuletõrje alal III järgu rist, Eesti Punase Risti Peavalitsuse poolt teenete eest tuletõrje alal V järgu rist.