Hans Pudel

Hans Pudel sündis 15. veebruaril 1871. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas, kus üles kasvas ja koolihariduse sai. Tapale tuli Hans Pudel 1904. aastal ja juba samal aastal asutas ta Tapale esimese segakoori. 1905. aastal järgnes Tapa esimese meeskvarteti asutamine. Oma põhitöö – päevapiltniku – kõrvalt pühendas ta palju aega seltskonnategevusele. Valitses üksmeel ja võeti piinliku täpsusega osa näitemängu- ja lauluproovidest. Laulukoor H. Pudeli juhtimisel võttis osa kõigist laulupidudest Tallinnas ja mujal. Eesti riigi loomisel, 1918. aastal, loodi kohapealsed komisjonid, kes haavatute eest hoolt kandsid, neid toitsid. Sellest võttis aktiivselt osa ka Hans Pudel. 21. märtsil 1918 muudeti Tapa toitlustuspunkt Punase Risti asutiseks, mis jäigi tegutsema Punase Risti Tapa komiteena.

Hans Pudelist sai Tapal aktiivne Haridusseltsi ja Tuletõrjeühingu üks asutajatest. Tema juhtimisel korraldati 1907-1908. aastate jooksul Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi heaks 12 piduõhtut. Aastail 1905-1920 on H. Pudel pidusid korraldanud kokku 93 korda – Tapal, Lehtses, Amblas, Saksis, Kiltsis, Väike-Maarjas, Rakveres. Ette on kantud 81 näitemängu ja 498 laulu. Pidude sissetulek on läinud 39 korda Tapa Tuletõrjeühingule, 19 korda Tapa Haridusseltsi ja kooli heaks, siis Lehtse, Ambla ja Saksi tuletõrjeühingutele, sõja ajal haavatutele, kiriku heaks jne.

Kokku oli Hans Pudel 15 aastat järjest Tapa kultuurielu eesotsas. Tänu oma põhitööle – päevapiltniku erialale – on järele jäänud palju fotosid Tapa elust-olust XX sajandi esimesel kolmel aastakümnel. Vaatamata sellele, et Hans Pudelil oli perekonna matuseplats Tapa vanal kalmistul, selgus, et ta ise on maetud Tapa linnakalmistule, kuid hauakoht on käesoleval ajal teadmata.