Vennashaud Rahu pargis

Ühishauda matmist alustati 1945. aasta mais. 1941 – 1945 aastatel hukkunud Nõukogude Armee langenud võitlejate 20 kirstu maeti ümber 20.05.1946, hukkunute surnukehad leiti endise Soomusrongi rügemendi territooriumilt raudtee ja majade ehitamise käigus. Neist 4 ümbermaetut on hukkunud kogutud lõhkeaine plahvatamise tagajärjel. Samuti on sinna maetud sakslaste poolt hukatud Tapa esimene Täitevkomitee esimees Leonardo Valts. 1975 aastal maeti veel raudtee ehituse käigus kahe leitud hukkunu säilmed. Kokku on ühishauas 23 maetut.

Betoonist mälestussammas ehitati Tapa Kommunaalkontori tööliste poolt mais 1951. Mälestussamba avamine toimus 9.05.1951.

Ausamba juures toimusid kuni Eesti taasiseseisvumiseni võidupüha üritused, milledeks oli sõjaväelaste miitingud, pioneeride auvalve, saluut ja lillede ja pärgade asetamine.

Tapale Paide mnt. vennashauda maetute nimekiri:

1. vanemleitnant Borovskih S. M.
2. leitnant Tšerkes I. N.
3. reamees Jeremin M. M.
4. reamees Hartšenko V. L.
5. reamees Perederei V. P.
6. reamees Rebenkov F. E.
7. reamees Sedõh E. A.
8. reamees Babenko P. N.
9. reamees Jegorov E. S.
10. reamees Jermolajev A. I.
11. reamees Zinjakin A. A.
12. reamees Ivanov A. I.
13. reamees Konno K. D.
14. reamees Letokonez V. K.
15. reamees Ljatin M. Z.
16. Valts Leonardo, Tapa linna Täitevkomitee esimees juuni 1940 – august 1941, sakslaste poolt tapetud.
17. reamees Gubakov I. M.
18. seersant šelonin V. I.
19. reamees Koiksoo J. J.
20. reamees Harlamov A. S.
21. reamees Filin A. S.
22. reamees Punkevitš V. I.
23. reamees Koljada I. J.

Teadmata ajal maeti ühishauda ka kommunistlik noor Ene Jaar, kes võttis osa 1941. aasta augustis Tapa süütamisest süütepudelitega. Tema vanemad aga nõudsid ümbermatmist, mistõttu on E. Jaar ühishauast ära viidud ja maetud mujale.
Ainsa eestlasena on hauda maetud endine Tapa linna Täitevkomitee esimees Leonardo Valts.

Tapa elanik Rein Puhke meenutab: “Leonardo Valtsi abikaasa Tamara, minnes õhtul magama, vaatas üle õla tööd tegevat abikaasat ja nägi mingit nimekirja. Kui ta küsis, mis nimekiri see on, siis Leonardo ütles, et ei ole vaja seda näha, see on nimekiri inimestest, kes tulevad ära viia. Tamara nägi 4-5 nime, veduridepoo meister Viktor Muruloo, treial Heinrich Puhke jt. Tamara läks oma vanematekoju ja palus ema sellest teavitada H. Puhket.

See toimus mõned päevad enne juuniküüditamist Tapal. V. Muruloo ja H. Puhke pääsesid küüditamisest tänu eelnevale hoiatusele. Tamara ema rääkis H. Puhkele, et Valtsi pere on peale küüditamist rikastunud, koju on toodud küüditatute vara – kohvreid.

Tapa konstaabel Piiroja rääkis H. Puhkele: “Peale Tapa vallutamist sakslaste poolt 4. augustil 1941 saadi kätte L. Valtsi poolt välja antud korraldus, käsikiri “Tapa linn tuleb teha maatasa ja vaenlasele mitte suutäit leiba jätta!”. Majade süütamist alustati 3. augusti varahommikul Jaama tänavast ja vaksali ees olevast pargist. Süütepudelid visati majade akendest sisse. Peale Jaama tänava süütamist sõideti Apteegi tänavale, kus süüdati kõik majad, sealt pöörduti tagasi, kuna edasist süütamist veduridepoo poole takistas sakslaste kahurituli. Tugeva tuule tõttu põlesid maha kõik Lille tn. majad. Süütepudel visati ka Koidu tn. 1 Puhke perele kuuluvasse majja, mis põles maani maha.

Leonardo Valts tabati koos abikaasaga Aegviidu jaama lähedal. Tapa sidetöölised koos kaasaantud julgestusega remontisid sideliine ja nägid metsa tõttavat meest ning naist. Leonardo ja Tamara Valts toodi õhtul kella 10 paiku Tapale ja suleti arestimajja. Kui L. Valts küsis arestimajas süüa, siis olevat antud talle leiva asemel tema käsikiri “vaenlasele mitte suutäit leiba jätta.””

Kes oli Leonardo Valts, sellest saab selguse, kui lugeda valimiseelset kandidaadi „kiidulaulu“.
“Edu” trükikoda Tallinnas 1938:
19. ringkonna kandidaat LEONARDO VALTS.

L. Valts on sündinud 18.04.1907 Rakveres käsitöölise pojana. Omandas alghariduse Tapal ja täiendas seda tehnilisel alal, lõpetades Rakvere linna tööstusõpilaste kooli rauatöö alal ja asus tööle otskohe peale kooli lõpetamist juba 17-aastasena. Sellest ajast peale tegeleb ta ka organiseeritud tööliskonna ridades ikka esimene, ikka ergutaja, ikka eestvedaja. 1933. aastal on ta juba käitisvanema esindaja, ühtlasi ka Eesti Raudtee tööliste ühingu Tapa osakonna juhatuse esimees. Siinsamas organiseerib ta “Tapa Raudteelaste Kodu” esimehena oma ametivendi, õhutades neid ühise kodu soetamisele.
Töö kasvatab tegijat – võime ka ütelda selle noore agara tegelase kohta. Ta näeb, et ainult oma koduümbruses tegelemine ei vii veel edasi nii, nagu igatseb otsiv vaim. Ta paneb aluse Raudteelaste esperanto ringile, et selle keele abil kontakti saada ka välismaiste vennasorganisatsioonidega ja võtab osa raudteelaste esindajana kongressi tööst Skandinaavias 1934. aastal. Tapa Töölismuusika ühingus, samuti Eesti Töölisspordi Liidu Tapa osakonna töödest võtab ta aktiivselt osa juhatuses ja on aega leidnud ka linna omavalitsuse tööks Tapa linnavolikogus, kus ta kaitseb noormajaperemeeste seisukohti, kelleks Tapal on peamiselt palgalised töölised.

Leonardo Valtsi elavat huvi igasuguse kasuliku ühiskondliku ürituste vastu tõendab ka tema osavõtt uue gümnaasiumi hoone ehitamise vajaduse ja otsustamise küsimusest.

Valijad! Seades üles Leonardo Valtsi kandidatuuri 19. valijasringkonnas kutsume üles kõiki valijaid hääletama tema poolt, kindlas usus, et Leonardo Valtsi näol me saame endile riigi volikogus esindaja, kes agaralt ja edukalt suudab osa võtta meie riigi demokraatliku korra kindlustamise töödest kui ka Tapa linna ja tema elanikkonna huvide kaitsmisest.
Lõigake 24. ja 25. veebruaril välja sedel Leonardo Valtsi nimega ja laske see valimiskasti.
Leonardo Valtsi kandidatuuri ülesseadjad. 1938.

Miiting Tapal seoses Eesti liitmisega NSVL koosseisu.
6. augustil 1940 lõppes Moskvas aasta varem alanud draama «Balti riikide liitmine Nõukogude Liiduga». Paari päevaga “palusid” Eesti, Läti, Leedu «töörahva parlamentide» delegatsioonid võtta nõukogude riikideks ümbernimetatud maad punaimpeeriumi koosseisu.

Kes käisid 1940. aasta augustis Moskvas?
Riigivolikogu delegatsioon oli 21-liikmeline. Sinna kuulusid Georg Abels, Nigol Andresen, Valli-Moonika Haldre, Aleksei Janson, Mihkel Jürna, Paul Keerdo, Aleksander Kiidelma, Johannes Lauristin, Ruut Liiv, Aleksander Mui, Johannes Oinas, August Põlts, Neeme Ruus, Mihhail Sõstšikov, Georg Taalmann, Juliania Telman, Nadežda Tihanova, Jüri Uustalu, Leonardo Valts Tapalt, Johannes Vares, Jaan Änilane.

Nemad osalesid Kremlis Eesti iseseisvuse hävitamise viimasel sammul, esitades NSVL Ülemnõukogule palve ühinemiseks NSVL-ga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin. Nende reeturlikku tegevust kroonis Ülemnõukogu 6. augusti 1940. aasta otsus kuulutada Eesti vastuvõetuks N. Liitu. Eelnevalt olid samas korras vastu võetud Leedu ja Läti.