Juhan Kroon

Juhan Krooni mälestustahvel paigaldati tema kodumaja seinale Tapal, Pikk 25 majale 14.12.2007.

Juhan Kroon sündis 13. detsembril 1895 tunnustatud kingseppmeistri Jaan Krooni perekonnas. Peale tema kasvasid peres veel kaks õde ja kaks venda. Kooliteed alustas ta Kaarma 3-klassilises külakoolis, järgnesid Väike-Maarja kihelkonna- ja Rakvere linnakool. Väike-Maarjas olid Krooni õpetajaiks tuntud koolimehed Jakob Tamm ja hiljem Märt Meos. Aastal 1912 asus ta õppima Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1917. aastal. Märkimisväärne on siinjuures, et sellesama XXXVII lennu 17 lõpetajast sidus end Tapa koolieluga 7 noort inimest: J. Hannibal, Anton Lipping, August Pallon (Paluvee), V. Puidak, Juhan Kroon, V. Trinkman (Kalmisto) ja Paul Vaarask. Juhan Krooni koolmeistri tee algas septembris 1917. aastal. Esmalt Tartu Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tapa osakonna algkooli juhatajana kuni 1944. aastani, olgugi et kooli nimetati vahepeal ka Tapa alevi II algkooliks ning seejärel Tapa linna algkooliks. Septembrist 1944. aastast kuni pensionile minekuni oli Juhan Kroon Tapa Keskkooli õppealajuhataja.

Loomupärase kiindumuse muusikasse päris J. Kroon isalt, kes oli tuntud pillimees ja suhtus heasoovlikult laste muusikaarmastusse. Majanduslik olukord võimaldas muretseda kõik muusikariistad alates kandlest ja lõpetades klaveriga. Viiulimängus sai ta algõpetust kihelkonnakoolis, teiste pillide käsitsemisoskuse omandas iseseisvalt, seda tänu haruldasele muusikalisele vaistule. Tugeva aluspõhja omandas J. Kroon siiski õpetajate seminaris, kus tol ajal oli muusikaõpetajaks Josep Verestschagin, kes andis algteadmised nii teoorias kui ka solfedzos ja harmoonias. Seminaris tegutses kuulus meeskoor ja vaatamata sellele, et seminaristidel oli kategooriliselt keelatud igasugune tegevus väljaspool kooli, käis J. Kroon siiski salaja laulmas “Vanemuise” näitelava kooris ja sama teatri muusikaosakonna segakooris. Seda juhatas algul Juhan Aavik, hiljem Juhan Simm. Koos omakandi mehe Tuudur Vettikuga lavastas ta 1917. aastal Väike-Maarjas laulumängu “Omal jalgel”. Tapale tööle asunud, algas kohe laiahaardeline tegevus muusikapõllul: pandi alus laste laulukooridele, loodi väga mitmepalgeline keelpilli- ja sümfoniettorkester. 1922. aasta sügisel moodustati ülelinnaline väga populaarne “Karl Leinuse laululaste” Tapa lastekoor, kus alustas lauljateed ka Artur Rinne. Aastail 1924-1925 oli Juhan Kroon Tapa gümnaasiumi muusikaõpetaja, kusjuures tolleaegne III klassi gümnasist Jüri Variste sai temalt oma muusikalistele teadmistele tõhusat lisa. Oma töös ei piirdunud J. Kroon vaid kooliga. Juba Tapale asudes oli Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi juhatusega sõlmitud lepingus punkt, et lisaks koolitööle tuleb seltsi juurde asutada laulukoor ja tegeleda näitemänguga. Ja nii ta tegigi. Kui esimesele segakoori harjutusele tulid vaid üks mees ja kaheksa naist, siis hiljem oli haridusseltsi segakooris kuni 82 lauljat. Koor esines 1923., 1928., 1933. ja 1938. aastal üldlaulupeol. Aastal 1927 oli Tapa esimene laulupäev, kus esinesid 14 koori ja 7 puhkpilliorkestrit. Et leidus muusikamehi ja koorides lauljaid, organiseeris Juhan Kroon väikese sümfoniettorkestri ja lavastas laulumängud “Omal jalgel”, “Kosjasõit”, “Mu Leopold” ja draamad “Kauka jumal”, “Neetud talu”, “Libahunt” ja “Laul õnnest”. Juhan Kroon oli mees, kes taaselustas vahepeal soikunud meestelaulu. Septembris 1949 alustas tegevust Tapa Kultuurimaja meeskoor ning visa ja pingsa töö tulemusena võis see juba 1950. aastal üldlaulupeol esineda. Kõige eespool toodu kõrval jätkus tal jõudu ja tahtmist aktiivseks kaasalöömiseks kodulinna ühiskondlikus elus: töö haridusseltsis, 16 aastat tegutsemist kooperatiivi juhtorganites, aktiivne tuletõrjuja 1920. aastast ning paljud teised ülesanded. Juhan Kroon on maetud Tapa linnakalmistule.