Harri Allandi pink

12. oktoobril 2015 avati Tapa muuseumi aias pink Harri Allandi mälestuseks. Harri Allandi on insener, koduloolane, Tapa muuseumi rajaja ja Tapa valla aukodanik. Pink avati tema 85. juubelisünnipäeva raames. Kõnet pidasid Tapa muuseumi juhataja Tiina Paas ja Tapa abivallavanem Andrus Freienthal, õnnesoovijaid oli palju. Lina pingilt eemaldasid Tiina Paas ja Andrus Freienthal. Pidulik üritus jätkus muuseumimajas kohvilauas.

H. Allandi sündis Tapal, kus lõpetas keskkooli. Mehhaanikainseneri diplom (1955), täiendõpe Leningradis, Gomeli raudtee instituudis ja Kiievi Patoni nim. elektrikeevituse instituudis.

Töötanud Tapa Vagunidepoos peainsenerina, kus valmistati esimene nn. remondikombain (hüdrauliline) Balti raudteel. Tema juhtimise all valmistati vagunidetailide remondiliinid, uute tsehhide ehitus ja rekonstrueerimine, poolautomaat- ja automaatkeevituse rakendamine ja esimesena Eesti raudteel vagunite detailide restaureerimine.

H. Allandi töötas TK-s “Vasar” automatiseerimis- ja mehhaniseerimisosakonna asejuhatajana, kus võttis osa Leina tänava uute tootmiskorpuste käiku andmisest ja seadmete paigaldamisest. Avas NSVL-is esimese aiandusinventari polümeerse pulbervärvimisliini.

H. Allandi oli Tapa linna volikogu kahe koosseisu aseesimees (1989-1996), 200-liikmelise Tapa pereklubi “Leevike” president (1981-1990) ning Tapa linna esimese ajaloonäituse koostaja (Tapa linna 60. aastapäevaks) Raudteelaste klubis 1986. aastal.

H. Allandi on Tapa muuseumi rajaja (avati 1994. aastal) ja selle esimene juhataja. Muuseumis töötas 17 aastat, mille jooksul korraldas umbes 150 vahetatavat näitust nii muuseumis kui ka väljaspool.
H. Allandi on koostanud põhiliselt 1980. aastatel kogutud fotodest ja dokumentidest isevalmistatud suuremõõtmelised albumid (12 tk.), mis kajastavad Tapa kultuuri ja ajaloosündmusi. Albumid asuvad Tapa linna raamatukogus kasutamiseks kõigile ajaloohuvilistele.

H. Allandi on tegelenud aastaid mitmesuguste hobidega: filateelia, filokartia, faleristika, bonistika, kunstiliste seinaplaatide valmistamine jt.

Peale pensionile jäämist on hobiks Eestimaa huvipakkuvate kohtade fotografeerimine ja ajaloolise tausta uurimine. Kogus on umbes 2000 fotot.

H. Allandi on koduloo uurimist kajastanud nii radios, TV-s, näitustel kui ka trükisõnas. Tema kaasabil on valminud raamatud “Tapa Gümnaasium 1919-2000”, “Põhja Eesti südamaadel” (1997), “Tapa” (1977) ja hulganisti ajaleheartikleid.
H. Allandi on andnud välja 5 raamatut Tapa linna ajaloost: “Tapa linn läbi aegade” I (2001) ja II (2004), “Tapa Jakobi kirik sõnas ja pildis” (2008), “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” (2007) ja “Tapal paiknenud soomusrongide rügement 1923-1940” (2010).

Harri Allandi on autasustatud 2004. aastal Valgetähe IV klassi ordeniga, Tapa linna aunimetus “Aastategija 1998” elutöö eest ja aastal 2013 valiti ta Tapa valla aukodanikuks.