Nõmmküla mainitakse esmakordselt 1564. aastal Nummeculle nimega, 1620. aastal Nämkyl ja 1732. aastal Nömmkülla mõis (Nõmmküll). Nõmmküla asemele rajati 17. sajandi IV veerandil mõis. Mõisale kuuluvat Karunga küla (1253 Karuwenkawe) hakati 19. sajandi lõpul samuti kutsuma Nõmmkülaks. 1912. aastal ostis mõisa Talurahva Põllupank ning müüs maad taludeks. Raudtee ja mõisa vahel olevaid uusi talusid hakati nimetama Pangakülaks (1922), hiljem liitus see 1920. aastatel mõisast tekkinud asundusega.
Nõmmküla mõis (Nõmmküll) eraldati iseseisvaks üksuseks Selja mõisast 17. sajandil. Kuni 1873. aastani oli ta rüütlimõis, hiljem aga poolmõis. Mõisa peahoone on ehitatud arvatavasti 1850-60. aastatel. Kogu mõisa kompleks on tänapäevaks varemetes. Mõisa viimane omanik enne maareformi 1919. aastal oli Karl Knauf.
Nõmmküla 2-klassiline ministeeriumikool asus Uudekülas. Algul toimus õppetöö vene keeles, 1917. aasta sügisel muudeti kool eestikeelseks Uudeküla 6-klassiliseks algkooliks. 1919. aastal üüris valitsus koolile poole Tamsalu mõisavalitseja majast. 1920. aasta kevadel asus kool Tamsalu mõisa härrastemajja ja nimetati Tamsalu algkooliks. 1920/1921 .a. avati 7. klass, 1921/1922 .a. muudeti uuesti 6-klassiliseks. Koolimaja oli ehitatud 1904. aastal, kus õppis 100 õpilast 1911. aastal. Õpetajad olid Karl Augas, August Marits ja Leonhard Zuhka. 1919/1920 õppeaastal oli õpilasi 184 ning õpetajateks olid Jakob Merits, Frederike Merits, Marie Kask, Meta Tomberg ja Helena Paju.
Nõmmküla oli kunagi vald – 119 ruutkilomeetrit. Valla territooriumil oli siis olnud 6 külakooli: Karkuse, Kuru, Uudeküla, Järvajõe, Koigi-Aru ja Roosna. 1939. aastal jagati Nõmmküla mõis Lehtse ja Vajangu valla vahel ära. Nõmmküla koorejaam asutati 1926. aastal Ambla filiaalina. Kolhooside ajal moodustati Nõmmküla sovhoos. Eesti ajal tegutses ka Näo-Karkuse perenaiste selts. Korraldati keedukursusi, lüpsivõistlusi, käsitöökursusi, lõikuspidusid. Aktiivselt tegutsesid ka raamatukogu, tuletõrjeühing ja puhkpilliorkester.