Loksu

Loksu küla esmamainimine jääb aastasse 1726, kui küla oli Saksi mõisa all. 1796. aastal on olnud küla nimi Loksa. 19. sajandil oli Loksu karjamõis, 1920. aastatest asundus ja külaks nimetati 1977. aastal. 1977. aastal liideti Loksuga ka Männiku küla. Loksu mõisa kohta on teada, et peahoone oli alles veel peale II Maailmasõda, siis elasid seal sõdurid. Hiljem lammutati mõisahoone kolhoosi poolt. Laudahoones oli sigala. Õues kolmeharuline pärnapuu. Loksu külast on pärit vennad Jõeristid, kes võitlesid Rootslaste väes Poltaava lahinguni ja said kõrged ohvitseri auastmed. 1838. aastaks oli Loksu küla 4 perest saanud karjamõis. See püsis kuni Eesti Vabariigi tulekuni, siis elas seal Tapa metskonna metsnik. 1941. aastal tapeti külas venelaste poolt metsnik Juhan Rõõmusoks. Loksu külas asub Mäerahva maa-alune kalmistu, mis on arheoloogia mälestis.
Tõenäoliselt vana Loksu küla keskust tuleb otsida mitte tänapäevasest Loksu külast, vaid Loksu ja Lokuta vahelise tee äärest Vanaaseme talukohast, mis on endine karjamõis, mis omakorda asutati vanale külakeskusele. Külas on elanud Jüri Loksu, sünd. umbes 1640. aastal. Üsna suure tõenäosusega on küla nimi tulnud sellest isikunimest.