Tapa Raudteelaste Polikliinik

Algselt asus polikliinik põhjapool raudteed majas, kuhu aastail 1964 – 1965 paigutati sanitaarepidemioloogia jaam. Raudteelaste polikliinik aga kolis uude hoonesse Põllu tn. 6 , mis valmis 1964. aastal.

Esimene peaarst, kes tuli üle vanast polikliinikust, oli Galina Drotsenko. Tema töötas peaarstina kõigist kõige kauem – kuni 1984. aastani. Vahepealsel ajal (1980. aastate keskpaigas) töötas peaarstina lühikest aega Inna Smelova. Viimane peaarst, röntgenoloog Pavel Kudjakov oli Tapa linna Täitevkomitee ja taasiseseisvunud Tapa linna volikogu liige. Tema lahkus 1992/1993 Venemaale.

Raudteelaste polikliinik pakkus raudteelastele mitmesuguseid raviteenuseid:

Hambaravi – töötasid Tšernova, Savuhhina.

Nina-kõrva-kurguarst (vahetusid sageli) – viimasena töötas V. Kultepina.

Silmaarst – kohakaasluse alusel töötas pikka aega Helmut Kööbler.

Lastearst – M. Martsinkevitš.

Üldarst – viimasena töötas J. Stompel.

Naistearst – viimasena töötas V. Kalnitskaja ja kohakaasluse alusel pikka aega Maido Omler.

Sisearst – Zolkina.

Velskriks oli Inna Gromova, kes tuli üle vanast polikliinikust ja töötas kuni polikliiniku sulgemiseni, oli füsioteraapia kabineti õde, aitas õena ka hambaarst Tšernovat.

Teine velsker oli Iljusitseva (oli vahetustega töö veduridepoo arstipunktis).

Röntgenikabinetis töötas peaarst Pavel Kudjakov ja kirurg.

Kaks korda kuus toimusid meditsiinikomisjonid raudtee töötajatele – veduribrigaadid ning lisaks kontrolliti kaubandustöötajaid (ORS). Polikliiniku teeninduspiirkonnaks oli Tapa – Aegviidu – Narva – Tartu suunal kuni Kiltsini.

Teostati ka vedurijuhtide läbivaatust igapäevaselt kohapeal. Veduridepoo arstipunktis kontrollis velsker vererõhku ja alkoholi jääknähte. Ka vaksalis asus meditsiinipunkt, kus oli velskriks Zoja Bojanova. Toimus tihe koostöö Tallinna Järve haiglaga. Tihe oli kontakt arstide kohakaasluse kaudu ka kohaliku Tapa Haiglaga.

Ajal kui peaarstina töötas Galina Dotsenko, kes oli väga populaarne personali seas,  käidi palju koos ekskursioonidel mööda Eestit. Korraldati väljasõite loodusesse, mereranda, näiteks Võsule. Kasutati võimalust ka raudteel reisida raudteelastele ettenähtud iga-aastase vabapiletiga. Kollektiiv hoidis ühte, tähistati sünnipäevi ja võeti osa raudteelaste päeva üritustest.

Polikliiniku koridoris oli puur oravaga, kes jooksis rattas ja lapsed armastasid oravat vaatamas käia. Koridor oli kaunistatud paljude lilletaimedega. Oravale puuri lasi Tapa Erikoolis valmistada  1968.aastal polikliiniku populaarne majandusala juhataja Ilma Heinsaar. Tema istutatud olid ka palmid ja lilled, mis kaunistasid koridori. Samuti valmistas ta kompositsioonid, näiteks Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi.

Tapa Raudteelaste Polikliinik likvideeriti 01.07.1992.

Tapa raudteelaste polikliinik, avati 1964