Autobaas nr. 21
22.02.1959 loodi Tapale Autotranspordibaasi nr. 2 (Rakvere) filiaal, mille baasil autotranspordi- ja maanteedeministri käskkirjaga moodustati Tapal 16. maist 1959 Autotranspordibaas nr. 21. Sel hetkel oli ettevõttes 39 autot 68 töötajaga. Oktoobris 1960 liideti Autobaasiga Tamsalu autokolonn 18 auto ja 23 töötajaga, juulis 1961 Rakke autokolonn 26 auto ja 41 töötajaga. Masinapark kasvas ka teistest ettevõtetest üle võetud autode arvelt. Jaanuaris 1973 liideti majandiga ATB nr. 2. Loksa autokolonn 44 auto ja 58 töötajaga, mis aga 1977 aasta jaanuaris viidi ATB nr. 1 (Maardu) koosseisu. Aastakümnete jooksul ehitati ja anti käiku Tapal tootmishooned (1963), autode pesula (1975), dispetšer-olmehoone (1983), 18-korteriga elamu 1. Mai pst (1974), Tamsalus autokolonni tootmishooned (1970) ja 45-korteriga elamu (1986), Võsu puhkebaas (1987). Uude kontorihoonesse Pikal tänaval koliti sisse 1963. aastal.
Pikemat aega oli põhivedudeks jõusööda ja toidujahu väljavedu Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadist, teekatete veod teedevalitsustele, tehnoloogilised veod Rakke Lubjatehases, TK Flora Kadrina tsehhi valmistoodangu ja toorainete vedu, piimavedu jm. Vedude geograafia kattis NSVL-i kogu Euroopa osa ja ulatus isegi teisele poole Uuralit. Autobaasi algaastatel tegeleti ka reisijateveoga busside ja taksodega, millised hiljem anti üle Paide ATB 10-le ja Rakvere Autobussipargile. Autobaas alustas kaubavedu väikese kandejõuga (2-4 tonni) bensiiniautodega (põhiliselt GAZ- ja ZIL-tüüpi). NSV Liidu autotööstuse arenguga lisandusid järk-järgult suurema kandejõuga GAZ- ja ZIL-tüüpi bensiiniautod ning MAZ-, KAMAZ- ja KRAZ-tüüpi diiselautod, milledest suurema osa moodustasid autorongid koos haagistega, kandejõuga kuni 20 tonni.
Kauaaegse direktorina töötas Rudolf Toim (1962-1987). Riiklik autobaas likvideeriti detsembris 1991. aastal ning moodustati erakapitalil ja oma töötajatel põhinev AS Tapa Autobaas, mille juhatuse esimeheks valiti Hillar Eelmaa, kes töötas varem Autobaasi direktorina. Uues moodustatud aktsiaseltsis jätkasid tööd ka kauaaegsed juhtivtöötajad: vedude direktor Ilmar Müür (autobaasis alates 1959), peainsener Lembit Vomm (alates 1960), peaökonomist Ilme Allandi (alates 1963).
Aktsiaseltsi perioodil veeti mitmesugust kaupa täites tellimustöid, sh ka rahvusvahelised veod, Euroopa ja SRÜ maadesse. Rahvusvaheliste vedude teostamiseks Lääne-Euroopasse kasutati kaasaegseid Volvo- ja Mercedes-Benz-tüüpi vedukautosid koos tentpoolhaagistega. Tamsalu ja Rakke filiaalide töö vähenes kuni nende sulgemiseni aastal 1997. 1999. aasta alguseks oli töötajate arv vähenenud sajale. 1993. aastal avati autode tehnilise ülevaatuse punkt (TÜP), mille teenust hakkasid kasutama lähikonna autoomanikud. TÜP oli tehnoülevaatuseks 1999. aasta alguseks varustatud kõigi vajalike kaasaegsete seadmetega. Tänu autobaasile peeti aastaid ülal meeskoori Tarm (30 aastat) ja puhkpilliorkestrit (16 aastat), mida alates 1983. aastast juhatas Jüri Tüli. Traditsiooniliselt viidi läbi majandisiseseid spordivõistlusi, võeti osa vabariigi automajandite vahelistest suve- ja talispartakiaadidest ning mitmesugustest motovõistlustest. 25. augustil 1999 kuulutati välja AS Tapa Autobaas pankrott Lääne-Virumaa maksuameti taotlusel, põhjuseks suured maksuvõlad riigile. Seda tingis majandussituatsiooni muutus, vedude nõudluse ja veotariifide järsk vähenemine ning juhtimisvead jm. Peale pankroti väljakuulutamist jätkati ajutiselt tegevust autotranspordi, mehhanismide ja tehnoülevaatuse teenuste osutamist poolesaja töötajaga.
