1. Soomusrongi rügemendi 10. aastapäev

2. detsembril 1928. aastal pühitses kuulsaim Vabadussõja väeüksus 1. Soomusrongi rügement Tapal oma 10. aastapäeva. Ehkki tegelikult sai 10 aastat soomusrongide organiseerimisest täis juba 29. novembril, jäi tähtpäeva pühitsemine pühapäevasele päevale – 2. detsembrile.

Eesti esimeste soomusrongide organiseerimine langes Eesti riigi hilisemasse ajajärku, kus lahkuvate saksa okupatsioonivägede kannul marssisid Eestisse punaste röövsalgad. Algul asutati ainult jalaväe diviis, kuna soomusrongidest, seda vähem veel nende diviisist, esialgu juttugi ei olnud.

Üsna juhtumisi leiti aga ühelt Koplis asunud vabriku õuelt sakslaste ehitatud ja nende poolt lahkumisel maha jäetud algeline soomusrong, mis kujutas endast liivaga kindlustatud kaubavaguneid. See leid viis heale mõttele. Admiral Johan Pitka energilisel tegevusel seati vagunid korda, täiendati võimaluse piires, rong varustati ühe 3-tollise kahuriga ja kuulipildujatega ning 29. novembri õhtul 1918. aastal sõitis meie esimene soomusrong (hilisem „Kapten Irv“) kapten Karl Partsi juhatusel rindele. Rongi meeskond koosnes ainult vabatahtlikest, kelledest ligemale pooled olid ohvitserid.

See rong saigi aluseks hilisemale soomusrongide diviisile. Aja jooksul tõusis laiaroopaliste rongide arv kuueni, kuna kitsaroopalisi ronge oli viis.

Peale Tapa vallutamist 9. jaanuaril 1919. aastal rünnati hiilgavate tagajärgedega veel Kehras, Jänedal ja lõpuks Tartu rindel. Suured olid ka soomusrongide diviisi teened sõjas Landeswehriga ja Riia all. Diviisi väeosad võitlesid vahete-vahel ka põhja-Narva rindel, Judenitši Põhja-Lääne armee taganemisel jne.

Aastail 1923 – 1934 nimetati 1. Soomusrongi rügement või lihtsamalt Tapa garnison, kuhu kuulusid soomusrongid nr. 1 ja 3. Rongid nr. 2 ja 4 paiknesid Valgas.

Soomusrongide rügemendi 10. aastapäev algas piduliku paraadiga Tapa linnas Vabaduse platsil. Peale rügemendi võtsid paraadist osa kaitsemalevkond, Tapa Tuletõrje Ühing, Tapa koolid ja seltskondlikud organisatsioonid jt. Pidustustele oli saabunud riigivanem Jaan Tõnisson, riigikogu esimees Karl-August Einbund ja sõjaminister kindral Nikolai Reek. Lisaks neile veel 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ja hulk teisi kõrgemaid sõjaväelasi, endiseid soomusrongide veterane jt.

Jaamas oli kutsutud külalisi vastu võtmas rügemendi ülem kolonel Karl Tallo, mängis rügemendi orkester ja jaamas oli üles seatud autokompanii.

Selle päeva peasündmuseks oli I Soomusrongi rügemendile lipu annetamine. Härra riigivanem võttis Tapa linnapealt Ernst Grimmilt vastu Tapa seltskonna poolt annetatud lipu ja andis selle edasi rügemendi ülemale Karl Tallo`le. Lipu õnnistas Kadrina õpetaja Gustav-Johannes Beermann.

Lipu annetamise küsimuse algatas Tapa linnavalitsus, kelle eestvedamisel kutsuti kokku seltskondlike ühenduste esindajad. Vajalike summade kogumiseks ja tööde korraldajaks valiti 3-liikmeline komitee, kuhu kuulusid Tapa linnapea Ernst Grimm, KL Tapa malevkonna pealik Aleksander Nurm ja Tapa naiskodukaitse esinaine Salme Kass. Lipp valmistati Tallinna kunstkäsitöö kooli poolt ning läks maksma 750 krooni.
Lippu härra riigivanemale üle andes kõneles Tapa linnapea:

„Olgu see lipp jäädavaks mälestustäheks Kehra, Tapa, Tartu, Valga, Petseri-Irboska, Stackelni, Pihkva, Loode, Võnnu, Krasnaja-Gorka, Riia ja Narva võidukatest heitlustest , kus aitasite vabastada vaenlastest meie kalli isamaa. Olgu see lipp teile õnnistuseks ja jäädavaks võidulipuks. 1. Soomusrongide meeskond ja juhid, sellasena annetab teile selle lipu Tapa linna ümbruskonna rahvas. Jääge selle lipu alla kõikumata kaljuna kaitsma verega kätte võidetud vabadust. Pidage pühaks seda lippu igavese õnnistuse embleemina. Kandke seda lippu auga, nagu see vääriline kangelastele. Jääge selle lipu all kangelasteks ka eelseisvates võitlustes.“
Paraadi lõpetas orkester palaga „Jumal Sul ligemal“.

Rügemendi sõdurite söögisaalis toimus ühine lõuna, mis koondas riigivanema, sõjaministri, diviisiülema, rügemendi ülema kolonel Karl Talloga alates rügemendi ohvitserkonna, daamid, kutsutud külalised, endised soomusronglased ja teenivad sõdurid täies koosseisus ühiste laudade taha. Menüü oli lihtne: supp, seapraad hapukapsastega ja mannakreem. Kõigile jätkus.

Rügemendi ohvitseride daamid kinkisid 10. aastapäeva puhul sõdurite lugemislaudade täiendamiseks 500-kroonise rahasumma.

Juba päev varem, 1. detsembril, toimus Tapa apostliku õigeusu kiriku kalmistul pärja asetamine 1. Soomusrongi rügemendi poolt leitnant Hans Kõiva ja kolme tundmatu sõduri hauale. Pärja asetas rügemendi ülem kolonel Karl Tallo.

Õhtul aga korraldasid ohvitseride daamid koos sõduritega teatrietenduse, kus kanti ette A. Kitzbergi „Enne kukke ja koitu“. Ohvitseride kasiinos korraldatud ballist võtsid osa ka üleajateenijad sõdurid koos abikaasadega. Pidu kestis varaste hommikutundideni.