Lahingumaalid

Vabadussõja-ainelised lahingumaalid

1926. aasta kevadel korraldati kunstnikele Eesti Kaitseväe staabi algatusel ekskursioon Vabadussõja lahinguväljadele eesmärgiga jäädvustada Vabadusvõitluse episoode maalidel. Kutse peale tuli kohale ainult üks mees – kireva elulooga maalikunstnik Maximilian Maksolly (sünd. 1880, surn. 1968). Koos sõjaväelastest saatjatega tutvus ta lahingupaikadega. Kunstnikule näitas ja kirjeldas soomusrongide lahinguteed soomusrongi nr.1 ehk “Kapten Irv” ülem major Paul Willemi. Kui tutvuti Tapa vallutamise käiguga, seati kunstniku jaoks kohalikud väeosad võitluskorda ja demonstreeriti lahingut. Selle tulemusena valmisid lahingumaalid: “Tapa vallutamine”, “Paju lahing”, “Tartu vallutamine”, „Need, kes vabastasid isamaa“ jt. Need maalid omandas Vabadussõja muuseum. Enamik Maksolly sõjamaale hävitati Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis.
I soomusrongi rügemendis Tapal teenis 1920-ndate aastate lõpul aega noor algaja kunstnik Boris Korolev. Teada on, et ta astus Tartu Kunstikooli “Pallas” ja õppis seal 1929 – 1930. B. Korolev maalis üle 15 lahingumaali soomusrongi “Kapten Irv” tegevusest Vabadussõjas. Kunstiliselt ei olnud tema maalid eriti kõrgel tasemel. Maalimisega tegeles B. Korolev rügemendis.
Vabadussõja muuseum kuulutas 1934. aastal välja originaal sõjamaalide võistluse, et nende põhjal toota Vabadussõda kujutavaid piltpostkaarte. Võistlusest võttis osa 20 kunstnikku, kelledelt saabus kokku 66 tööd. 3. märtsil 1934 tegi hindamiskomisjon tulemused teatavaks. Esimene auhind määrati kunstnik Boris Korolevile, kes võitis üldse kokku kolm auhinda. Esimese auhinna omandanud pilt kujutas pöördepunkti Vabadussõjas, soomusrongide ja nende dessandi hoogsat pealetungi Kehra lahingus. Teise auhinnaga kroonitud pilt kujutas võitlust raudteeliini parandamisel ja kolmas auhinnatud pilt kujutas võitlust Orava mõisa juures.