Restoran
Universaalkauplusega samas hoones avatud restoran töötas päeval ettekandjatega esindussööklana. Õhtuks kaeti lauad lumivalgete linadega, mis andsid ruumile pidulikuma ilme ning alates kella 19.00-st oli külalistele avatud juba restoranina. Neli korda nädalas mängis tavaliselt viieliikmeline orkester. Külastajatest puudust ei tulnud, meelt käisid lahutamas inimesed kogu Rakvere ja Paide rajoonist. Sisenejatelt nõuti korrektset riietust, kehtis kirjutamata seadus, et mehed pidid kandma lipsu ja naised sukki. Sisse ei lastud tugevalt vindiseid inimesi. Seda jälgis kiivalt kauaaegne riietehoidja Klaava. Restoran kujunes tapalaste üheks meeliskohaks vaba aja veetmisel. Tunti rõõmu tantsimisest, alkoholi pruugiti mõõdukalt, rohkem tuju tõstmiseks. Muidugi oli ka erandeid.
Populaarne kohvik-klubi „Noorus“ viis restoranis aastatel 1963-1984 läbi oma üritusi, kus käisid külalistena paljud sel ajal Eestis tuntud kirjanikud, muusikud, sportlased, ajakirjanikud, ühiskonnategelased jt.
26 aastat restoranis ettekandjana töötanud Maimo Timm meenutab: „Meeleldi käisin ka ise abikaasa ja tuttavatega vahetevahel restoranis õhtut veetmas. Tantsisime orkestri ees kitsukesel põrandapinnal, vahel ka laudade vahel. Mängiti paljusid tantsurütme, ka mooditulnud lipsit, jenkat, tvisti. Jenkat tantsides haarati kaasa enamik lauasistujaid. Noored tvistitasid nii, et tahapoole painutades puudutas pea põrandat.
Tavaliselt tellisime õhtu külmlauas sekserit või naturaallihast praadi, mis oli suhteliselt odav, joogiks Armeenia kolme tärniga konjakit 8 rubla 20 kopikat pudel. Sellest jätkus neljale inimesele.“
1980-ndate aastate keskpaigas kujundati restoran ümber päevasel ajal iseteenindavaks sööklaks. Peale ruumide remonti, arvestades sisekujunduses kasutatud kirsiteemalisi kujunduselemente, pandi restoranile nimeks „Kirsiaed“. Päeval käisid seal lõunatamas paljud linna asutuste ja ettevõtete töötajad, sh kooperatiivi müüjad ja kontoriametnikud.
Kell 12, kui söökla avati, oli eriti rahvarohke, tuli isegi järjekorras seista. Tekkis kohe kaks „saba“: üks kassa ees menüü järgi tellitud toidu eest makstes ja teine kassast saadud talongide eest kandikuga köögileti kaudu toidu väljastamisel. Harilikult võeti pool suppi, praad, magustoit ja klaas piima ning see kõik maksis ühe rubla ringis.
Nädalavahetustel mängis õhtuti Tamsalu kultuurimaja ansambel „Veksel“ tantsumuusikat, koosseisus: basskitarr Urmas Tamm, solist Andres Paas, soolokitarr Väino Römer, trummid Mait Kuura, klahvpillid Avo Hein ja Valeri Tihonov. Ansambel läks lahku 1990. aastal, olles tegutsenud ühtekokku 10 aastat.
